26 August 2008

Et oleks väga hea, peab olema enne väga halb

Kell on liiga palju, et õigel ajal tööle jõuda. Kleidilukk takerdub ja läheb üldse katki. Virutan kleidi jalaga kapipõhja käkra. Paras! Teine kleit on pärast paarikilost kaalutõusu liiga kitsas ja seljas ebamugav. Aga kiirustades pole aega riideid enam valida. Juuksed ei hoia, kui nendega pole pool tundi mässatud. Pidin juba ammu juuksuriaja kinni panema. Pärast paari aevastust on värskeltpandud silmavärv mööda nägu laiali.

Alumine huul eendub näost üha enam.

Tööl avastan, et pank hoiab põhimõtteliselt mu kontot miinuses. Ma ei viitsi nendega enam seletada ka. Ootan, kuni nad ise taipavad. Ei ole lihtne, kui juhtmed käivad läbi Rootsi. Eelmine kord sain kolm mõttetut vastust enne, kui siis neljas kiri lõpuks vastas mu esitatud küsimusele.

Hilishommikust kohvi juues õngitsen käekotist Ljoliku poolt taas tööle kaasapandud võileivad. Juustuga. Kui ma veel eile arvasin, et õnn peitub võileibades või kummikarukommides…. Siis täna avastan ma oma juustuvõileiva vahel pikutamas rohelise kummikaru. Persse, ma tahaks ropendada, nii ilus oli.