Fänn, varsti jälitaja

Ma tean, et te kõik ootate juba pikisilmi, millal ma Dima- hullusest üle saan ja jälle normaalset juttu kirjutama hakkan. Kõigi lugejate suureks kurvastuseks pean teatama, et ma ei saa Dimast kunagi üle. Ma jään elu lõpuni teda imetlema. :)

Kui oskaks isegi defineerida, mis mind tema juures nii hullusti ära võlus. Sest ei ole ju väga normaalne minu eas naisterahval fännata pubeka kombel piltilusat meeslauljat. Heh, nii kaua kui ma ennast mäletan, olen ikka silmini sisse võetud olnud mõnest lava- või filmitegelastest. Käsi püsti, kes ei olnud nooruses hull Richard Dean Andersoni ehk MacGyveri järgi? Kummalisim tegelane, kellesse ma nooruses paduarmunud olin, oli mingist vanast Batmani-seriaalist Robin. Ma isegi ei mäleta, kes teda mängis. Ja miks ometi temasse??

Aga Dimast ma ei loobu. Ta on parim. (Aint Ljolik on ilusam)

Dima Bilan - Holigan

Tänane soovilugu

4.44

Miski äratab mind. Poolunes heidan pilgu kellale. Punased numbrid näitavad 4.44.
Misasja? Rohkem ei viitsi unisena mõelda. Hommikul mobiiliäratuse peale tõustes nendin, et see asi on juba veidi liiga kummaline. Mul meenub viimasest ajast umbes kümme samalaadset ärkamist, kus ma heidan pilgu kellale ja see näitab 4.44.

Peab vist kella näoga seina poole keerama. Olukord hakkab mind vaikselt õõvastama. Nagu oleksin sattunud mingisse väikese-eelarvelisse ja viletsasse õudusfilmi ja mind tirriteeritakse senikaua, kuni ma ükskord kell 4.44 ärkan ja seejärel juukseid katkudes ja kiljudes öösärgi väel õue jooksen ja siis jõuetus meeleheites käsi taeva poole raputades karjun „Miks? Miks??“

DIMA BILAN - NUMBER ONE FAN

Dima Bilan - Believing

Dima, Dima, Dima!

Justkui rehabilitatsiooniks eelmise aasta Eurovisiooni horrorvõitja eest, on selle aasta võitja mu ülim lemmik!

Dima, mõ ljubim tebja!!!

Mahamagatud ja mahamagamata

Kell näitab sügavat öötundi aga mul on kook ahjus ja magamaminek seetõttu lähima tunni jooksul välistatud. Täna oli pidu, homme on jälle pidu. Pidu peo otsa. Ja kõik on omaküpsetatud. Välja arvatud Torrese roosa vein muidugi. Suht mõnus asi suvealguseks, soovitan mittepikutajaveinilembidele.

Tänu lemmikbeibu suurepärasele tähelepanuvõimele õnnestus mul mitte maha magada sulnis kutse Haapsallu. Ja teisalt sain vihje, et viimase rummikoolatekiilasodipodi joomise ajal olla ma maha maganud miski kõvemat sorti kulminatsiooni. (tegelt ma ei maganud, ma puhkasin)

Mind hakkas vaikselt huvitama, kas on veel miskeid põnevaid võimalusi, mis ma olen maha maganud? Sellest ma olen nagu juba aru saanud, et imepärase meesolendi vaikne imetlus ei vii reeglina kuskile. Rinnaga peale ja püksid maha. Kuid kas ma olen lasknud mööda hetki, kui mulle on ulatatud püksilukk lahtitõmbamiseks? Karta on, et jah.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid hoopis sellest kuidas Saareblond piiga ja Tinuntsik tulid mulle külla ja mõlemal oli ühtmoodi jakk seljas! :))