Ebaõiglus ja ebaausus lihtsalt lokkavad

Selline tunne on, et ükskõik kuhu pilgu pöörad, käib mingi petmine, skeemitamine või ülelaskmine. Arstid võtavad altkäemaksu, noor naine jääb mehe skeemitamise ja võlgade pärast poolest korterist ilma, mõni paneb paarsada tuhat kindluspettusega tasku, teine ostab riigi raha eest olematuid elektriautosid.

Hakkab juba tunduma veits imelik olla iga päev tööl käiv ja palgaraha eest elav inimene. Nagu oleks luuser või nii. Isegi veidi saamatu. Et peaks piinlik olema, et elada ei oska normaalselt.

Juristidel aga on tööd kuhjaga. Kes kelle üle skeemitab ja see kellel on rohkem raha, see reeglina võidab. Ei ole nii, et teed oma arust kõik õigesti ja oled siis kaitstud nagu Jumala selja taga. Oh ei!

Ühel õhtul seisad lihtsalt autoga tänava ääres ja ootad väravast sissesõitu. Väravast välja sõitev auto aga sõidab sul nurga maha ja väidab, et hoopis sina liikusid talle meelega otsa. Otsekui mul oleks mingi sügav huvi värava taga passida ja sealt väljuvaid autosid ootamatult rünnata. Ja ekspert otsustab ka, et mina liikusin. Ja ma olengi üksi, kes teab, et ma ei liikunud, vaid hoidsin jalga piduril ja ootasin...Kuigi ma hakkan juba vaikselt ise ka uskuma, et ju ma siis ikka liikusin, kui lugupeetav EKEI ekspert niimoodi väidab ilma kahtluseta ja surmkindlalt. Ning siis mulle meenub jälle see hetk, kui ma jalg piduril ootasin teise auto väravast väljumist, et ise sisse sõita.

Eksperdi arvamuse ümberlükkamiseks on mul vaja mõned üleliigsed tuhanded. Hetkel on küll selline tunne, et persse ma vaidlen end pankrotini aga ma ei jäta seda nii!

Vähemalt on kodus keegi, kes ütleb:" Aga vähemalt mina olen kodus..."

Perekooli klassikavaramust

Blogijaid iseloomustab:

1) max keskharidus

2) lagunenud perest pärit

3) noorelt ja väga noorelt emaks saanud

4) … ja lapsi peab ikka nii 3 olema

5) auto juhtimisõigust pole

6) välimuselt pigem tuustid

7) tööl pole käinud , enamasti

8) kõvad targutajad, tegelikult ei tea elust midagi, elukogemus puudub

9) sisemiselt ka tuustid

10) meeste välimus pole oluline, aga no ma ei tea, enamasti ikka kõvasti annab soovida

Anonüümne kommentaar perekool.ee lehel

Ma siis ei ole blogija :) Kuigi mis seal salata, paar punkti käib ikka minu kohta ka. Eriti see välimuselt ja sisemiselt tuust. 

Hüplikud mõtted elu ja töö teemadel

Tundub, et olen jõudnud ikka, kus ümberringi hakkavad inimesed kardinaalseid elupöördeid tegema.

Võetakse tööst aastaks või paariks puhkus, minnakse ennast arendama, hakatakse põhjalikumalt hoopis oma hobidega tegelema...

Arvutasin kiirelt oma tööaastad ka kokku - 22 aastat korralikku kontoritööd kella 9-17ni. No okei, kaks lapsepuhkust ka vahepeal.  22 aastat kellegi teise heaks töötamist ja kellegi käskude täitmist. Kas ma oleks seda teinud, kui see poleks mulle meeldinud? Kindlasti mitte. Kõik mu töökohad on mulle meeldinud ning pole pea kunagi tundunud tüütu ja ahistava kohustusena. Aga miks ma siis tänasel hetkel olen AD-de peal ja viltuse seljadiskiga mõtteid mõlgutav proua ..?

Eks mulgi on oma kriisid olnud. Ning olen abi ja elumõtet otsinud erinevatelt alternatiivsetelt meetoditelt - reiki, silva. Rännak, access bars ja kaks kaardipanijat-selgeltnägijat.

Ootasin väga oma nüüdseks mitme aasta tagust lapsepuhkust ja nautisin seda nö eelpensioni täiega. Nüüd taban samuti end vahetevahel unistamast pensionieast ja et mul oleks siis samasugune vitaalsus ja väljanägemine nagu Mimi Kirkil.

Aga praegu aastast pausi takistab mul konkreetselt võtmast ressursipuudus. Kes mu laene siis maksab? Kuigi müües ära praeguse elamise ja ostes saadud vaheraha eest tagasihoidliku pesa, oleksin koheselt laenuvaba. Seniks olen täiesti tavaline palgast-palgani elav ja ilma märkimisväärse puhvrita eestlane. Mingeid passiivseid sissetulekuid mul pole. Hobi toob sisse u. 100-200 EURi kuus.

Uue auto ostmise võimalusi uurides selgus, et Luminori liising hindab mu maksimaalseks liisingusummaks 3000 EURi!! Issand jumal, selle eest ei saa ju midagi! Ühtlasi on see märk, et kellelgi (minul) on juba liiga palju kohustusi. Huvi pärast arvutasin välja, et mulle sobiks igakuine lisasissetulek 500 EUR suuruses summas. Sellega oleksin mõne ajaga korralikult mäel tagasi.

Nagu näha on mu mõte ja jutt täiesti hüplikud aga ma ei hakka seda lugu siin kirjanduslikuks lihvima ka, sest just nii ma praegu mõtlengi.

Ehk et mina ei tahaks veel praegu töölt kaduda ja juhet täielikult seinast tõmmata. Küll aga meeldiks mulle näiteks 4- päevane töönädal või siis 6-tunnine tööpäev. Juba need muudatused annaksid mulle piisavalt vabadust ja minu-aega. Tahan töötada, et mul oleks olemas mu kaunis kodu, ideealis võiks mul nüüd ka uus auto olla.

500 eurose lisasissetuleku asemel on muidugi üks variant veel - min. 1000 eurot teeniv mees mu majapidamises :D

Lõpud

Kõikidele, kes mu autosaagale kaasa elasid, on teadaanne - auto on müüdud! Pea olematu raha eest. Kui tahate õppida minu kogemusest, siis müüge auto enne, kui ta kätte ära laguneb. Müüge kohe, kui mõte tekib või kui keegi enam vähem sobiva hinna pakub.

Mina ei raatsinud müüa, mõtlesin, et teen tipp-topp korda ja siis panen ulmehinnaga müüki. Reaalsus oli aga see, et paigutasin alates sügisest remonti natuke vähem kui tuhat euri ja kui odavamad asjad olid ilusti ära vahetatud siis läks mootoririhm katki... Mootor kotis, klapid peas.

Autoremonditöökojas olid vahvad sellid, elasid innukalt kaasa ja ostsid lõpuks mu reeturauto vanaraua hinnaga ära. Hüvasti!

Kui nüüd horoskoobiteema juurde tagasi tulla siis kuskil oli mainitud, et jaanuaris tehakse elus puhas vuuk. Noh, 31. jaanuari seisuga oli mul suht tühi plats ja tühjad pihud. Tööga on üks lõpu moodi asi, auto lõpetas ja ise lõpetasin veel ühe suhtlemise inimesega, kes ilmselt on mind mitte sallinud aegade algusest saadik. Kui algul lasin jutud ja suhtumised rahulikult endast mööda, siis nüüd äkki ühel emotsionaalselt raskel ajal saabus selline hetk, kui viimane tilk voolas üle karika ääre. Pilt läks plaksti kuidagi selgeks ja seda oli natuke kurb ja valus vaadata. Mis siis ikka, mul pole õnneks vaja midagi kellelegi tõestada.

Eks vaatame siis põnevusega, mis veebruar toob.

Südantsoojendav sotsiaalne eksperiment

Üks päev oli mul tööl koleigav. Ükski asi otseselt ei põlenud ja mõnd suurt projekti ei tahtnud ka nagu alustada. Lappasin niisama mööda internetti ja lugesin uudiseid,foorumeid, perekooli. Kuskil oli pikk arutelu tutvumisportaalidest, et kui kohutav kontingent seal ikka on, võta üks ja viska teist ja kohtamisele tulevad mingid löntis dressipükstega isendid, kes on end 10 aastat nooremaks ja suurte lokkidega iluduseks valetanud. Ühsõnaga minus tärkas ka huvi ja asusin sotsiaalset eksperimenti läbi viima.

Tegin konto flirtic.ee-sse. Ühtegi õiget fakti ega parameetrit ma muidugi kirja ei pannud. Vanuse panin nii enam vähem õige. Kontingent oli tõesti seinast - seina, no nii palju kui mul õnnestus paari päeva jooksul enne konto kustutamist näha saada. Oli pisut naljakas ja natuke kurb ka. Keskealised mehed, kes soovisid kohe suhet looma hakata. Põhimõtteliselt alaealised, kes soovisid "vanemat prouat" ma isegi ei tea milleks :D :D ja ei tahagi teada. Üks väga noor mees pakkus, et ta võiks minu juurde elama tulla, et teeb kõik kodutööd ära ja vastutasuks soovib siis öösel magamistoas kõike teha. Mul oleks olnud nagu suht win-win situatsioon, palju ta ikka sööb või elektrit kulutab :D
Keskealised suhet soovivad mehed said kohe pahaseks, kui ma samal minutil ei vastanud või siis polnud huvitatud nende ettepanekust.

Suurimaks üllatajaks osutus aga hoopiski üks naine. Alustas juttu niisama tühjast-tähjast, saatis endast kena bikiinipildi ja siis äkki hakkas oma ööklubikäigust rääkima. Et tema käis klubis, kus mingid tumedanahalised mehed tegid talle ettepaneku 600 euri eest oma tisse neile näidata...

mina loen ja mõtlen, et nagu whaaaat...  mis minu konto juures näitas, et mind võiksid sellised jutud huvitada? aga no ok. las jutustab.

Küsin, et ega sa siis ometi seda niru pakkumist vastu ei võtnud? Tema, et siiski siiski, olla läinud tumedanahaliste grupiga kuskile hämaramasse klubinurka ja avanud seal oma pluusinööbid, samal ajal kui meeste käed oma kubemete poole liikusid.

sel hetkel ma panin selle vestluse kinni.

Misasi see nüüd oli? Karistus selle eest, et tulin huvitavaid elamusi otsima? :) Kuna üks hea sündmus  paneb ikka tavaliselt oma elu üle järele mõtlema siis ma ikka terve õhtu mõtlesin, et huvitav, kas 600 euri oleks mulle stiimuliks selliseid asju teha? Või miks peaks keegi üldse sellise pakkumise vastu võtma ja julgeb sellest veel rääkida? Või olen ma ikka endiselt 100% naiiv, kes usub kõike, mida mulle puhutakse?  Ja mis kuradi igavat elu ma ise elan?! :)

Horoskoobiusku

Kuigi tuntud skeptik Martin Vällik teatas TV3 uudistes, et me ei saa horoskoopidest midagi sellist uut teada, mida lihtsalt mõni teine inimene meile öelda ei saaks, usun ma siiski horoskoope.
Lihtsalt on mõnus lugeda ja unistada. Igatahes ühes horoskoobis oli öeldud, et ma pean suutma sel aastal lahti lasta oma kontrollimisvajadusest ja suuta asju lihtsalt võtta ja lasta minna ja olla rõõmus kõige üle, mis juhtub. Ning mitte tegema suuri või elumuutvaid otsuseid.

Vähemalt aasta esimesed kaks kuud. Sealt edasi pidi juba lahedamaks minema.

Käsi südamel, ma üritan. Ma vihastasin end peaaegu halliks taaskord, kui mu oma autol reedel järjekordselt üks jubin katki praksatas. Vana perse küll, see rikkus hullult tuju. Hinnapakkumise nägemine ei teinud seda üldse paremaks. A siis ma mõtlesin, et ähh, läks nagu läks - vaatame mis saama hakkab. Sai see, et töölt sain enda kasutusse laheda suure musta maasturi. Pole elu sees nii suure ja kalli autoga sõitnud. Kodus ütlesin naabrimehele, et ostsin omale uue auto. :) Ta vastas, et õige, kui juba siis juba.

Laupäeval tegime tütrega tiiru Viimsis. Niisama, chilli mõttes. Et vaatame, mis tunne on sellisega kruiisida. Me oleme mõlemad pisut autohullud. Ja meil oli mõnus kvaliteetaeg.

Seejärel võitlesin ma terve õhtu sooviga saata sõnum oma endisele, et kutsuda teda mu peene autoga öisesse linna sõitma ja võibolla isegi Uulitsa burksi sööma. See oleks meile kunagi väga meeldinud. Kunagi ammu. Aga ei, valasin endale kiirelt klaasi veini ja tuletasin endale meelde, pole minu aeg juhtohje haarata või ettepanekuid teha. Mina lihtsalt vaatan, mis toimub...

Minu 2017

Lühikokkuvõte:

• Hakkasin uuesti trennis käima
• Korraldasin aastaid edasi lükatud dessandi hambaarsti kabinetti. 
• Läbisin personalitöö baaskoolituse ja tegin ära personalispetsialisti 5. taseme kutseeksami
• Korraldasime elu esimese hoovikohviku
• Täitsin oma suure unistuse, nüüd on mul saun ja ülemine vannituba
• Käisime pisipoisiga esimesel soojamaareisil Kreekas
• värvisin juuksed blondist brünetiks
• Elasime pisipoisiga üle esimese operatsiooni
• Vedasin end sõbrannale Soome külla :)
• Sõitsin ise suurte autode ja väikebussiga. Saan hakkama küll.
• Lugesin läbi tohutu kuhja armastusromaane. Kahjuks ei taibanud laenutuste ajalugu salvestada, sel aastal parandan selle vea.
• Olen vaba, kuid pole veel suutnud otsustada, kuidas tahan edasi minna ja kas ma tahaks kedagi leida. Eks vaatame mis uus aasta toob.

Üks horoskoop 2018. aastaks ütles, et tuleb selline aasta, et igasugune kontrollivajadus tuleks kohe aasta alguses ära unustada. Tuleb, mis tuleb. Samas raha ei pidavat väga tulema :) Proovime siis korraks seda varianti ka, et ei ürita enam ise probleeme lahendada. 

Eriline aasta tuleb aga sellepoolest, et mul pole veel Dima kontserdi pileteid. Tundub, et sel aastal vist jääb käimata...A ei hakka ette muretsema :)

Ühesõnaga: Las käia!