Mururehaga stressi vastu

Vahel on mul tunne, et võiksin alustada lennukat karjääri perenõustajana. Mingit haridust ega paberit mul muidugi selles vallas pole aga elukogemusi on see eest kuhjaga. Millisel teemal abi vajate - abiellumine esimese armastusega? kuidas normaalselt lahutada? kuidas ämmaga läbi saada nii, et ta tähendab sulle rohkem kui ema? erinevad depressioonid? kahetsetavad ja mittekahetsetavad üheöösuhted? suhe üle 10-aasta noorema mehega? beebi saamine õitsvas keskeas? jne jne.

Viimane teema, milles ma julgelt nõu annaksin on see, et kui võimalik ärge tehke korraga kahte suurt elumuutust. Näiteks beebi saamine ja kolimine uude kohta. Elukohavahetus on ikka päris suur stressiallikas. Muidugi mitte ainult negatiivse, vaid ka positiivse stressi allikas. Samas stress on stress ja kahe inimese suhted pannakse selle käigus kõvasti proovile. Aga kes kõige rohkem nö kannatab? Karta on, et see kõige pisem. Ja lõpptulemus on selline, et kõige mõnusam on kodus olla siis kui teinepool on komandeeringus...

On komandeeringus ja jääb ilma esimesest päevast, mil laps koogama hakkas. Loeb sellest hiljem koos lapsega beebiraamatust, kuhu ma tibuemme kombel kõik olulisemad päevad kirja panen.

Igastahes on minul nüüd tuttuus Fiskarsi murureha ja teotahe. Sest kodus on hetkel hea olla...

Uus hobi

Kuna kööki hetkel ei ole siis pean magusaisu rahuldamiseks poodide koogilette rüüstama. Ütlen ausalt, ma ei ole olnud poekoogi fänn (kui ta just mõni ekstrahea Olümpia kohviku vms toode pole) ja samuti olen suht põlgliku näoga koogilettidest mööda käinud. Aga häda ajab härja kaevu, eksole.

Uueks hobiks on põnev mäng, kuidas saada pihta Selveri jõhvika-beseekoogile siis kui ta on 50% allahindluses. Ega see polegi nii lihtne. Ilmselt on sellel koogil palju fänne. Seetõttu on koogi kättesaamine justkui loteriivõit!

Täiesti tasuta reklaam kusjuures, tegemist on tõesti päris hea koogiga.

Halli erinevad varjundid

See, et algamas on raskekujuline, võibolla isegi sünnitusjärgne depressioon, selgub siis kui avastad, et kogu uue kodu sisustus on planeeritud halliks - seinad, mööbel, tekstiilid, köök. Ei mingeid värve, ainult halli erinevad varjundid. Ei tea, kas peaks muretsema või siiski lootma, et kodu saab vaatamata sellele ilus ja hubane.

Koduvahetusprojekt

...lõpule viidud. see tähendab, et uus kodu on aga sisustust ei ole. Aga elame ära.

Vanast kodust väljakolimise kõige kurvem hetk - nagu ikka jäid paljud asjad viimasele minutile. Uus omanik tuli võtmeid kätte saama, meil alles pakkimine pooleli. Ühesõnaga tõstsime käbedalt veel tuppa jäänud asjad ukse taha koridori. Potililled, kilekotid, koristusvahendid ja täiskomplektis lapsevoodi koos pesu ja muuga. See oli eriti naljakas vaatepilt kuidas lapsevoodi seisab keset koridori. Laps õnneks magas sel ajal vankris õndsat und. Ka ukse taga muidugi. Viimane oli veel kass, kelle võtsin sülle ja siis pani uus omanik ukse kinni ja läks ära. Panin kass Siimu koridoris maha ja ausõna, ma pole kedagi õnnetumat ja kurvemat näinud kui Siim sel hetkel. Vaene kass ei saanud üldse aru, mille eest ta ukse taha tõsteti ja miks koju tagasi ei saa. Kui naabri uks korra krõpsatas siis Siim vaatas ootusärevalt ukse poole, et ehk saab koju! Aga kahjuks ei saanud ja see kodu on nüüd kellegi teise oma.

Vahel tuleb mulgi kurbusehoog peale, et vana armsat kodu enam pole ja uus pole veel päris koduks saanud. Lisaks veel tohutud vaidlused sisustamise ja koonerdamise teemadel. Ohh. Ja siis veel muidugi mure pangalaenu maksmise pärast. Ühesõnaga teemasid muretsemiseks jätkub, puudu ei jää.

Äkki läheb siitpeale aint paremaks?

Starmani tähetund

Ma arvan ka, et on õige ligi kaheksa aastat korralikult maksvalt kliendilt paari arve maksmisega hilinemise pärast sõita selga 5- eurose võlahaldustasuga.

Ilmselt sai Starman nüüd selle 5 euro tõttu oluliselt rikkamaks. Küll aga kaotasid nad kliendi. Ma pole matemaatikas küll eriti tugev aga võibolla tasuks enne ikka arvutada, kumb variant nagu äriettevõttele kasulikum on.

Minu viga jah, et elus vähe teised prioriteedid ja tegemised. Et ei jõua alati täpselt õigel ajal makseid teostama. Samas makstud saavad kõik arved ja siiani keegi teine pole 5 eurot nõudma tulnud. Välja arvatud see väike ahne Starman siis. Istuge nüüd oma rahahunniku otsas.

Parim naistepäevakingitus

..tuli pojaraasult, kes magas praktiliselt terve päeva, ei jauranud üldse ja siis kui üles tõusis, naeratas esimest korda nii laialt ja rõõmsalt.
Ma tean, beebi- ja kakajutud.....

Aga parim üllataja oli elukaaslase isa, kes tuli tordi ja lilledega keset päeva. Kuigi tema uksest sissesaamine osutus seikluseks. Meil on see süsteem, et alt helistatakse korterisse ja siis tehakse uks lukust lahti. Kuna ma külalisi ei oodanud siis ei tahtnud ma võõrast häält kuuldes ka ust lahti teha. Arvasin, et jälle mõned usukuulutajad või muud müüginimesed. Tükk aega vaidlesime, kelle juurde ta ikka tuli kuni ma lõpuks äkki hääle ära tundsin. Veits piinlik oli.

Hästi läheb

Hetkel on maailma parimaiks lõhnaks beebilõhn :) Väikese, unise ja sooja beebi lõhn...Ilmselt olen vanaks ja härdaks jäänud aga no pisar tuleb kohe silma kui oma tegelast vaatad. Haiglatest on mul küll nüüd mõneks ajaks kõrini. Õnneks on seal siiani vähe oldud ja loodan edaspidi sama joont hoida. Ma kohe ei kannata neid haigla kõvasid voodeid ja olematu maitsega söögilaadset asja. Perepalat oli muidugi uhkem kui 4 tärni hotellis.

Aga kodu on ikka kodu, kuigi ta hetkel on meie perele ja kõikidele asjadele ilmselgelt väike. See on nüüd siis järgmine projekt, mis tuleb ellu viia.

Täna on lisaks kõigele muule minu eksämma surmaaastapäev. Panen kohe küünla põlema nagu noor sugulane käskis ja meenutan seda kuidas ma oma esimese lapsega koju tulin... Ämm oli maalt varakult linna tulnud, noorukesele miniale toeks. Kui haiglast lapsepambuga koju saabusime, ootas ämm meid juba käsipõsakil aknal. Toad olid koristatud ja läikima löödud, kõik kingitused ja lilled lauale sätitud,  lapsevoodi kenasti tehtud. Nii hea oli koju tulla...

Aga eile ma koju saabudes lihtsalt nutsin. Mitte midagi. Kodutunnet ei olnud, lapseasjad olid kilekottides ja kuhjades. Enne haiglasseminekut pestud pesud ootasid endiselt kuivatusrestil, lapsevoodi oli küll õnneks kokku pandud ja tehtud. Panin lapse voodisse ja sättisin jälle kõik oma käe järgi koduseks. Siiski oli veidi õnnetu olla...