See on nii tüüpiline Tinderi-vestlus, et ma üks õhtu mõtlesin, et ma ausalt ei viitsi ise ka enam viisakas olla sellise suhtlemise peale. Kui aus olla siis ma juba vestluse ajal mõtlesin, et teen screenshotid, vähemalt hiljem on hea lugu rääkida :)
Otse loomulikult kadus see mees ise suht kiiresti mu kontaktidest. Kusjuures mul ei olekski seksi, ka kiirelt kokku lepitud asja vastu midagi aga ma tahaks kõigepealt aru saada, mis mehega mul tegu on. Eelistan head huumorit ja ausust. Nende kahe asjaga on mind võimalik suht kiiresti ära rääkida :)
Seevastu lollid küsimused kustutavad kiirelt absoluutselt igasugusegi huviraasukese. Siis ma pigem ajan ise ka jama ja vaatan kui kaua vestluspartner vastu peab.
Ühtegi põnevat ja mahlakat kohatmislugu mul kahjuks pole rääkida. Pole kutsutud ja pole käinud. Ja tegelikult olen ka loobunud seal mingit oma eesmärki taga ajamast. Lihtsalt vaatan, mis toimub ja kogun kirjasõpru.
Mul on üks kirjasõber, kellega oleme paari kuu jooksul vist juba kõik suhteetapid läbi käinud sh mahajätmine ja pidulik suhte lõpetamine :D Selle kogu asja juures pole me kordagi reaalselt kohtunud. See on muidugi omaette saavutus saada maha jäetud inimese poolt, kes pole sind näinudki. Minu jaoks on see natuke nagu mäng. Maha jätmine tähendab mängus ebaõnnestumist. Mängin ja katsetan senikaua kuni enam ei ebaõnnestu. Sest mingil kummalisel moel ilmub see kirjasõber alati peale "mahajätmist"uuesti välja ja küsib "mis teed?" Ja mäng algab uuesti...
No comments:
Post a Comment