Ma mõtlen päevast päeva sellele, et ju ma olen ise süüdi või et ju ma teen midagi äraütlemata valesti, et ma tegelikult oma igapäevases elus olen üksinda, ilma sõpradeta. Ok, tegelikult mul on täna väga väsinud ja paha tuju ka ning seetõttu paistabki kõik palju nukramas toonis kui tegelikult. Võibolla.
Ja noh, ega ma tegelikult kellegile mingit erilist rõõmu ei valmista ka. Minu elu mõõnaperiood ei taha ega taha lõppeda, pigem läheb järjest hullemaks. Ja seda teravamalt ma tunnen eriti igasuguste pühade ajal, et ma olen üksinda. Vahel niiväga ei taha üksinda olla aga kuskile pole minna ka. Kõigil on oma tegemised ja kes ootakski mingit kurva kuju rüütlit endale külla tuju rikkuma.
Olete te kunagi aastavahetusel üksi olnud? Ma ausalt arvasin, et ma ei ole seda kunagi. Aga siiski. Küll mitte üksinda aga oma väikese poja ja hiljem õues viisakusest ka naabritega. Aga ikkagi liiga üksi mulle meeldimise jaoks. Tooordne aastavahetus oli veel eriti nukker sellepärast, et raha ka polnud. Ma vist polegi seda kellegile rääkinud, tihtipeale on häbi kummaliste asjade pärast.
Ja ma tean, et see jutt on siin samamoodi üks vilets halin aga see on see, mis mu peas ringiratast lihtsalt keerleb ja mida kellegile rääkida pole. Tegelt ei tahagi räägida, oht saada mingiks haletsusprojektiks. Lihtsalt kirjutan siia endale....
Kui ma ainult mõtleks välja, mis ma valesti teinud olen või kust ma leiaks vahvad inimesed, kes igapäevaselt mu elust tahaks osa saada.
3 comments:
Sul on tõesti praegu kehv tuju. Loodetavasti läheb see üle, aga hea tuju tekkimisele tasub ise ka kaasa aidata.
Koos pojaga ei ole üksinda, tuhanded inimesed on täiesti üksinda. Mu ema on alati arvanud, et aastavahetus pole oluline ja magab sel ajal. Üksinda.
Kuidas sõpru leida? Kõigepealt tuleb välja mõelda milliseid sõpru sa tahad. Kui seda tead, siis tuleb nendega juttu teha. Kus ja kuidas, selle saad siis teada, kui tead kellega kõige meelsamini aega veedaksid. Paljud inimesed eelistavad sõpradele sugulasi.
Ah, kehv tuju jah. Nüüd veel süümekad ka, niikuinii tegin kellegile liiga. Aga jätan loo alles,hea hiljem analüüsida.
Olen hea suhete looja, töö juures tuntakse minust lausa puudust, kui ma pool päeva kuskil nõukal olen istunud, sest ilma minuta valitseb toas vaikus :) Pigem on mu viga ilmselt selles, et olen koba lähisuhetes ja ei taha ennast avada kas siis häbi või uhkuse pärast.
Mina mudigi ei arva, et see on kehv tuju. Natuke kindlasti on ka, aga tühja koha pealt see tekst ja mõte kindlasti ei tule.
Tahaks kohe midagi öelda, aga ei oska, ainult seda, et ma mõistan. MItte päris sellises kastmes, aga otsapidi siiki.
Post a Comment