Külalised - alati oodatud.

Suvel saab igasugustest portaalidest lugeda hädakisa, et "elan uhkes majas, mul on aed, kõik sulelised ja karvased tulevad sööma ja grillima, ei taha!

Mõni vihjab, et vaat talvel olete teretulnud siis kui igav on. Teine teatab, et talle ei meeldi end ise külla kutsunud ja peale pressinud inimesed. Kolmas soovitab, et kuulge, uhked maja- ja aiaomanikud, pange nad tööle! Las rohivad või midagi.

Ma ei tea, ma olen siis vist veidi imelik. Mulle hirmsasti meeldivad inimesed, kes küsivad, et ou kuule, mis teed, tuleme külla? See võtab minult hiiglasuure kohustuse ära näiteks koristada ja süüa vaaritada. Ütlengi ausalt, et supervärk, astu läbi, mul pole süüa ja toad on kahh koristamata. Ise hüppan kiirelt poest läbi enne kojujõudmist, võtan mingeid ahjupandavaid, sügavkülmutatuid  pirukaid või miskit puuvilja ja kepsan rõõmsalt koju külla tuleva sõbraga kvaliteetaega veetma. Või keerame kärmelt miski salati koos kokates kokku ja naudime seda.

Isegi nii võib lausa juhtuda, et luban oma sõbra oma väärtuslikule  1m x 1m murulapile ja grillimagi, kui ta midagi kaasa toonud on.

Mul ei ole sõpru, kelle küllatulekut ma ei oota. Ma julgen rahulikult väita, et ükskõik millistest  minu sõpradest mulle helistab ja tahab külla tulla, ta on alati oodatud. Isegi kui ma olen parasjagu kuskil masendushoo põhjas, võtan ma end kokku ja rõõmustan, sest on tore, kui sul on inimesi, kes kutsuvad end ise külla :) Vahel (loe: üsna tihti) mul pole jaksu ega tahtmist inimestega suhelda, siis on on hiiglama tore, kui sulle lihtsalt helistatakse ja tullakse külla.

Milleks mulle suur söögilaud ja rohetav aialapike, kui ma seal istuks üksi ja erakuna?

Minu ema elab täiega

... ja läheb umbes neljandat korda juba mehele.

Me õega naersime, ehk veidi ka kibedalt, et ta käib meie eest ka mehel ära. Sest me oleme kahe peale tervelt ühe korra mehel olnud. Mitte kahe peale üks mees, ärge valesti lugege.

Aga neljas kord? Jumal hoia, mul pole vist suhteidki nii palju olnud. Graafikus püsimiseks oleks ma pidanud praegu juba teist korda mehel olema. Aga selle asemel olen puhta üksi ja niimoodi ma küll rekordit ei ületa.

Minu tütar teatas üks õhtu lobisemise käigus, et mina olevat talle eeskujuks - selline tubli, iseseisev ja tugev naine, ei vaja kellegi abi ja elab kõik elu sündmused mängleva kergusega üle. Tema jutt polnud muidugi üks ühele selles sõnastuses, ma veidi liialdasin ka. Aga põhimõte jääb samaks. Ühelt poolt on mul muidugi kurb, et ma pole talle olnud eeskujuks õnneliku armastuse ja pereelu osas. Samas teiselt poolt ma olengi teda kasvatanud selle põhimõttega, et kõigega tuleb ise hakkama saada ja naine on nö ka inimene, mitte sissetulekuta, ripsmepikendusi plõksutav kodukana, kes siis kui mees uuema ja noorema leiab, on äkitselt kompsudega tänaval ja ei oska midagi peale hakata. (mitte midagi halba koduperenaiste või ripsmepikenduste kohta).

A noh, minu ema mulle küll eeskuju pole.

Numbrimaagia

Absoluutselt ükskõik, millisele numbreid näitavale objektile ma viimaste nädalate jooksul oma pilku ei heidaks, vaatab sealt vastu mõni järgmistest kombinatsioonidest:

1.11

11.11

13.13

16.16

21.21

jne

jne...

Ma saan aru, et mulle tahetakse midagi öelda või mingi tähtis informatsioon edasi öelda. A no hetkel on täiesti tume maa... Mida ma teadma pean, mis infot mul vaja oleks? Kuhupoole jooksma peaks.
Veits napakas on juba iga kord enne kella vaatamist pisuke hetk karta, et mis numbrikombinatsioon seekord siis?

Oeh, ma olen halb vihjete, mõtete ja tunnete lugeja. Öelge mulle otse!

Elu Kaksikuna

Ma komistasin ühel päeval La Tene ülihea  Kaksikute horoskoobi peale. Lihtsalt vahel on hea lugeda 99% täppiminevat horoskoopi. Ja kas meelega või tahtmatult, loen ma seda natuke iga päev ja lahendan oma probleeme.
Ostsin endale  üle pika aja ise kingituse. Imeilusa tsitriiniga hõbesõrmuse. Et nagu õnnekivi või nii. Toob külluse ja rikka mehe majja :) (Sry pildi kehva kvaliteedi pärast, tööl kiirelt tegin.)

Tööl anti mulle siin ükspäev surmigav ülesanne. Veeretasin seda kogu aeg kaugemale ja tegin teisi asju. Seni kuni kolleeg nõudliku näoga uksele tuli ja tulemust nõudis. Ütlesin talle ausalt, et see on nii igav tööülesanne, mul puudub igasugune huvi seda tegema hakata :) Pole võitlust, pole edukat tööülesande täitmist (nagu horoskoobist lugeda võib). Täna asusin lõpuks asja kallale. Aga oma tingimustel - muutsin ülesande võitluseks! Lasin IT mehel hiireklahvid ära vahetada ja kasutan hiirt nüüd vasaku käega. Ise olen eluaegne paremakäeline.

Esiteks soovitas hiirevahetust töötervishoiu arst ja teiseks on alati huvitav midagi uut proovida. Oli ikka pusimist ja umbes tunni ajaga hakkas aju ka keerdu minema. Süda läks ka natuke pahaks , sest ma olen teada tuntud tasakaaluelundi häirega oksendajast isik, kes ei saa 3D filmigi vaadata.

Aga ma arvan, et veidi harjutamist veel ja siis on asi käpas. Kunagi harjutasin kella paremale käele. Algul oli imelik aga nüüd oleks juba teisitiimelik. Inimene harjub ikka kõigega.

Kuidas ometi vabaneda pidevast negatiivsest sisekõnest?

"Issand, mis juuksed sul on"
"Vaata, kuidas su kõht ripub!"
"Sa oled nii paks ja kole"
"Sind on paha peeglist vaadata"
"Sa oled saamatu ja ei oska oma tööd"
"Sa pole oma palka välja teeninud, laiskvorst"
"Keegi ei taha sinuga koos olla!"
"Sa jäädki elu lõpuni üksikuks"
"Sa ei oska suhteid hoida!"
"Sa ei tule sellest kõigest välja enam"
"Sa oled täisluuser"
"Sa ei viitsi kunagi midagi teha ja lõpule viia"
"Sinust ei saa asja"
"Sa lihtsalt ei oska midagi ja ei hakkagi oskama"
...

 jne jne. Hommikust õhtuni. Üks kriitika teise otsa. Endast hakkab kahju vahepeal. Minu sees istuks justkui keegi kuri teisik, keda on võimatu vaigistada.
Sõbranna õpetas, et seisa hommikul peegli ette ja ütle, et "Olen ilus!"

"Oled sa jaa! Lammas. Vaata miuke sa välja näed! Suht rõve ja paks. Kust otsast sa ilus oled?"

Kurtsin sõbrannale, et ma ei usu ennast ja seda juttu, et olen ilus. Ta soovitas, et okei, alusta väikeste sammudega: " Ma näen täna suht okei välja."

"Mis okei, vaata nüüd ise, juuksed on koledad, kõht on suur,  nägu on väsinud ja vana. Mitte ükski kallis näomask ei aita sind enam. Jäädki selliseks!"

Oot, mulle tundub, et täna on hea päev, ma ei näegi päris koll välja.
"Kuule, keera küljega peegli ette, siis näed ise ka milline sa tegelt oled. Ümmargune nagu pall"

Kuidas sellest ometi vabaneda??

also - mis toimub? :)

Vastuseks Liisi kommentaarile :)


Midagi eriti ei toimu. AD-d mõjuvad. Pärast paari päevast võtmist läks tuju heaks. Vahel, kui aga unustan õhtul võtmata, lajatab halb tuju järgmisel või ülejärgmisel päeval nagu lauaga mööda pead. Soovin endale vähem unustamist...

Tööl teenisin välja nii suurema palga kui ka hunniku lisaülesandeid - pean seda saavutuseks ja boonusena saan mitu head koolitust ka ettevõtte kulul. Kogu see tööteema haakub eelmise teemaga, sest produktiivsemaks muutusin just siis, kui tablette hakkasin võtma. Ei võta - istun tööl nagu töll ja ei suuda midagi teha. Mistõttu taaskord - tableti unustamine on mõrv ametikohal.

Kui tuju on hea, tundub ka elu ilusam ja elatavam. Tahaks käia, suhelda ja osaleda. Tülid ja jamad tekivad siis, kui tablett on ununenud ja karm reaalsus kargab näkku ja teeb tuju pahaks.

Ühesõnaga vähem unustamist ja rohkemtabletivõtmiseregulaarsust. Siis olen ka ree peal. Mitte selle all...

Vahepeal oli sünnipäev.

Ja kuna keegi minu poolrääbakat blogi auhindamisele üles ei seadnud siis pole mul ka muret, mis kleit minu ülekaalulise kehaga sobiks või kui inisev ja vastik mu hääl võiks olla :D

Teised ees, mina ka-mina ka!

1) Millised on su lemmikjalanõud? 

Ilusad kingad, soovitavalt kõrge kontsaga.
Mul olid ühed väga lahedad kingad, mis ma kandsin ribadeks ja natuke pealegi. Nad lihtsalt teenisid nii palju komplimenet ja olid ülimugavad jalas. Sellest ajast peale olen Tamarise fänn, kuigi ma pole enam midagi nii ilusat nende valikus näinud.

2) Mis on su veider komme? 

Mul on hulgaliselt erinevaid veidrusi. Siin mõned neist. Ma ei taha, et keegi teine esimesena minuostetud uut ajakirja loeb. Ma jätan oma asju kodus igale poole laiali aga kui keegi teine seda teeb siis pean pika loengu ja käsin KOHE ära koristada. Ma loendan pesuesemeid, kui ma nädalavahetusel neid sorteerin ja masinasse panen. Ma jõin aastaid kohvi sõbranna kingitud kollasest tassist, eelmine nädalavahetus ma viskasin selle katki ja selle nädalavahetuse eel on mul täielik paanika, millest ma kohvi nüüd joon? Kui ma lähen magama, sätin end kõigepealt vasakule küljele ja siis keeran ennast kolm korda ja alles siis jään magama. Mulle ei meeldi 13 - ma ei tõuse kunagi üles, kui kell näitab näiteks 7.13, ma ei jäta TV volume nuppu 13 peale, ühesõnaga väldin nr. 13 kui vähegi saan. Ma pesen ülitihti käsi, alati kui poes käin, kui väljast tulen, kohe hommikul kui vannituppa lähen, kui süüa teen ja olen ühe toiduainega lõpetanud, jne jne. Ma pole ära õppinud noa ja kahvliga söömist, siiamaani lõikan nii, et nuga paremas käes ja siis kärmelt vahetan noa ja kahvli käes ära, sest ma ei oska vasakus käes kahvliga süüa.

3) Mis on veider söögikombinatsioon, mis tundub imelik, aga sulle ikkagi maitseb?

See on ka minu veidrus, et ma ei söö veidraid asju või kombinatsioone :) Keeldusin näiteks pikka aega sushit söömast, sest toore kala söömine tundus mulle ülimalt veider ja arusaamatu. Ei, ma ei söö mitte midagi imelikku ega veidrat.

4) Kas sul on mõni veider komme või oskus, mida sa oma kehaga teed?

Keeran keelt rulli? Kas see loeb?

5) Kellega ja mida sa viimati rääkisid Facebookis/sõnumites? 

Sõbrannaga. Sellest, et tema läheb ühele elumuutvale koolitusele ja mina lähen ka ühele elumuutvale seminarile.

6) Mida sa teed, kui sa oled närvis/ärevil?

Räägin kõva häälega iseendaga.

7) Mis on su lemmiklõhn?

Armani Sensi! Kallis Armani kombinaat, palun hakake seda uuesti tootma!

8) Mida sa tahaksid teha oma elus?

Ma tahaks mõnda aega õnnelik ja armastatud olla.

9) Lemmikäpp?

Shazam.

10) Mis laul sind alati kaasa laulma paneb? (ei pea olema lemmiklaul)

Eile just laulsin autos jonnivale lapsele kõva häälega ja valesti raadiost tulevale Allanah Mylesi Blue Velvetile kaasa. Aga muidu on üks ülilahe lugu Paradoksi Ära möödu must lähedalt. Ja no kõik Dima lood ka muidugi on mul suht peas.

12)  Lemmik inspireeriv ütlus või mõttetera

Kõik läheb mööda. (mina ise)