Andke mulle veits puhkust

Massöör ütles mulle juba teist korda, et "kuule tüdruk, sul on puhkust vaja".

Jah, palun. Mulle väga sobiks. Natuke aega enesele, mõnulemisele, mittemidagitegemisele. Nädalavahetused kaovad ülihelikiirusel, kui otsustad ajapiiranguteta millegi mõnusaga tegeleda - näiteks kasvõi sünnipäevakinkekaartide eest shoppamisega. Vaatamata sellele, et pärast u. 5 poe läbikäimist ma ei suuda enam ei keskenduda ega ka vaimustuda, meeldib mulle poeshängimine sellegipoolest. Ja eraldi auhinna ma annaksin sellele geeniusele, kes arvas et kaubanduskeskuses võiksid olla väikesed hubased söögikohad. Eriti need, kus antakse pita gyrost, mille najal saab meenutada üht vahvat ja ammust suvereisi.

Mainimata ei saa jätta seda, et mul on elus esmakordselt selline muska, kellele meeldib poes käia ja kelle nägu ei tõmba pärast esimest poodi valuliku grimassi tõttu viltu. Kes küsib kõige viimasena rõõmsa häälega, et "kas me lähme veel mõnda poodi?"

Mul jääb nädalavahetustest väheks, et end välja puhata. Ma pooldan kahe käega ja 100% varianti, et reedestel päevadel oleks palgata puhkus. Ja rohkem ma ei jaksa praegu kirjutada.

Lugege ennast hoiatatuteks

Igatahes igasuguste tänapäeva ulmeliste ja vähemulmeliste vandenõuteooriate valguses olen mina veendunud, et lugupeetav SEB pank ja yhisteenused teevad tasuvat koostööd.

Siis kui minul on kokku lepitud, et leping pangas on valmis ja allkirjade panemine võtab max 5 minutit ja ma pargin kenasti 15 tasuta minutiks oma auto panga kõrvale, siis ei oska kohe üldsegi oodata sellist asja, et, ups, aga lepingud ei ole veel valmis, misjärel nad on küll valmis aga mitte sellised nagu mina tahtsin, ja siis nii umbes 16 minutit hiljem auto juurde naastes ilutseb kojamehe vahel trahvikviitung.

Ja siis need yhisteenuste kollid imestavad, et neid vihatakse. Natuke inimlikkust, nii umbes paari minuti jagu, ei teeks teile üldse paha.

(Tegelt ma oleks tahtnud HOOPIS teistsugust teksti kirjutada, ausalt. Aga see poleks lugemist kannatanud v.a. sidesõnad)

Lühidalt

Kui ma kuulen sõnu "kärbe, kärpimine, kärbatanud" tekib mul tahtmine haarata revolvri järele...
Sinnasamma kategooriasse lähevad ka sõnad majanduslangus, majandussurutis, sms-laen, teine pensionisammas, töölepinguseadus, edgar savisaar, street power ja nipivoldik.

Õnneks toob laupäevane päev minusugusele Eurovisiooni andunud fännile rõõmu ja rahu südamesse.

NB. Vähene seks põhjustab masendust ja peavalu. Muideks.

Stavros Flatley

Poepiilur

Kuna Punapea blogi sõi mu kommentaari häbitult ära vaatamata sellele, et ma postitasin seda suisa kaks korda, siis ma kirjutan hoopis oma blogisse. Pealegi läks mul kommentaari sõnastus meelest ära ka. Ja on ikka vaks vahet ka, kas sõnastada tabavat ja lühidat kommentaari või heietada terve lugu valmis.

Ühesõnaga mina olengi see, kes vaatab alati poes, mida inimesed ostavad :) Põnev on nohh. Viimasel ajal ostavad inimesed näiteks palju rohkem tooraineid, kui neid valmistoite. Ja teinekord võib teise inimese korvi sisust teha ootamatuid leide – asju, mida sa ise pole osanud poes märgata.

Järelduste tegemist ostukorvi sisu põhjal ma küll eriti ei harrasta. Aga mulle meenub üks lugu. Ühest õhtust, kui vein otsa sai. Õigemini neid õhtuid oli isegi kaks. Mõlemal korral läksid poodi kaks noormeest ja naised jäid koju edasi lobisema. Mida mina oleksin siis mõelnud, kui minu ees ostavad kaks kaunist noormeest reede hilisõhtul valget veini ja oliive….?

Või mida mõeldakse siis, kui minu ostukorvi sisu on kassitoit, vein ja kondoomid?

Näiteks stritsli-lugu oleks minu puhul tähendanud, et ma olen poes juba käinud ja mu kõht on täis aga mind tabas hullumeelne magusaisu. Ma olen muide suur stritslisõber. Ja kui ma veel ühekorra „stritsel“ kirjutan siis see sõna hakkab mind kummitama. Täiesti absurdne sõna. Stritsel.

Loodetavasti ei tee minu kodupoe kassapidajad märkmeid selle kohta, kui tihti minu laps kiirmakarone ostab. Vastase juhul teataksid nad sellest ilmselt juba mõnda hoolekandeasutusse.

Vaeste tarbijate lollitamine

Harjumused on kummalised asjad. Tihtipeale ei saagi kohe aru, et sa oled mingi lolli harjumuse küüsi langenud, kui äkitselt tabab aju mingi hetkeline kirgastumine ja siis sa näed kõike uues valguses.

Toksisin mobiiltelefoni järjekordset sõnumit NIMI(tühik) VANUS(tühik) OSTUTSHEKI NR (tühik), et võita saiapaki kleepsul lubatud Fiat. Siis äkki taipasin.

Ma olen aastaid, ja ma ütlen päriselt, et aastaid! saatnud sõnumeid ja osalenud igasugustes tarbimismängudes ja loosides. Kuid arvake, kas ma olen midagigi võitnud? Loomulikult mitte. Mitte muhvigi. Hähh.

Kas keegi üldse nendega midagi võidab?

The biggest wake-up call ever

Ma alati nutan siukeste asjade peale. Elus on ikka nii kuradi palju ilusat, mida me oma eelarvamuste tõttu ei oska ega suuda näha...