Ei tule juttu söögist ega retseptidest...
Hoopis sellest, et paariaastase kogemuse põhjal julgen nüüd kindlalt väita, et pikaajaline stress, motivatsioonipuudus elus, konstantne rahulolematus ning paha tuju rikuvad tervise ja teevad kõhust paksuks. Fakt. Mõtlesin selle välja, kui üritasin tulutult magada valutava puusaga.
Kui ma hommikul tõusen siis valutavad mul absoluutselt kõik kohad kehas. Selg, puusad, jalad, käed, pea, misiganes kehaosa. Vaade peeglisse: väsinud ilme, tuhm jume, topeltlõug ja liigsed kilod. Ja ma ei liialda hetkel. Olen lihtsalt aus. Enda vastu.
Olen lasknud kehal lihtsalt ära vajuda, sest mu aeg on kulunud vihastamisele, stressamisele ja õnnetu olemisele. Tulemuseks on see, et mina ei tee seda, mis mu keha tahab ja keha ei tee seda, mis mina tahan. Ma võin terve päev ainult keefiri juua aga järgmine päev on kilo juures. Vahetevahel ma tunnen üksikuid motivatsioonisööstusid midagi parandada aga see ei kesta kaua. Tavaliselt kuni mõne asjani, mis mind taaskord välja vihastab või õnnetuks teeb. Ja noh, Supervanaisa toodud laupäevased vahukreemikringlid muidugi ka ei aita.
Ma tean, mis aitaks. Aitaks näiteks armumine, aitaksid asjad, mis paiskaksid organismi kuhjaga täis õnnehormoone. aitaks varem magama minemine, madratsi väljavahetamine, aitaks motivatsiooni leidmine, sest hetkel olen ma veidi pidetu ja eesmärgitu ja segaduses. Piisavas koguses seksi ei teeks muidugi ka paha...
Ja ärge teie niimoodi tehke.
13 April 2015
10 April 2015
Nädalake uut töökohta peaaegu möödas. Senini on muljed positiivsed. Välja arvatud mõned pisiasjad aga need on mõistetavad ja muudetavad. Ja õnneks on alati selline asi nagu katseaeg. Ei meeldi midagi, astud minema.
Enamus on meeskolleegid. Ilusad. Noored. Pikad. Ei mingeid 50-aastaseid kurjasid tädisid. Tõeline lotovõit ma ütleks.
Käin praegu tutvumise ja tutvustamise eesmärgil mööda kontoreid ja koosolekuid ringi. Kuna ma olen kohvisõltlane siis leian alati ise kärmelt kontoris ka kohvimasina üles. Istusin just oma kohvitassiga koosolekuruumis kui üks Pikk.Ilus.Noor. poiss tuli mulle kohvi pakkuma. Kahjuks nägi ta koheselt mu tassi. Ähh. Nüüd oli vaja kiiret tegutsemist. Üritasin hiiglasuure lonksuga oma kohvi ära juua, et talle siis kööki järele tõtata. Muidugimõista ei mahtunud kõik kohvi suhu ära ja pool sellest tilkus rinnaesisele, heledale pluusile. Rapsasin ruttu käega puhtamaks ja suundusin ikkagi kööki tassi uuesti täitma ja paari sõbralikku lauset vahetama. :)
Ise mõttes itsitasin, et ma olen ikka hea vanamoor küll. Vähemalt mõned asjad siin elus vist ei muutu kunagi.
01 April 2015
Oeh, kui ei ole normaalne, et mul nöörib nutt kõri iga jumala kord, kui näen mingit pealtnäha armsat paarikest. Täna jooksin kullapoest mööda. Seal seisid leti ees mees ja naine, turvahällis oli väike beebi. Müüja näitas neile midagi suure hoolega ja naine sahmerdas õnnelikult. No nagu ikka naised kullapoes, selline vahvalt elevil ja peadkeerutav. Kurat kus nutt ja kadedus korraga tulid peale. Keegi saab minu unistuse endale.
Mina olen oma otsuste ja otsustamatusega kaevanud endale sügava, pimeda augu.
Mina olen oma otsuste ja otsustamatusega kaevanud endale sügava, pimeda augu.
29 March 2015
Kui viitsite, andestage mu heitlikud postitused... Ei pealkirju, ei sisu, ei korrektset teemaarendust ega kokkuvõtet.
Kodus kaua olla ei saagi, sest uus töökoht juba ootab. Uus, põnev ja sobiva palgaga. Lisaks jackpotina kodulähedus, sirgelt kolme kilomeetri jagu sõita ja umbes täpselt poolel teel asub lastehoid. Enam paremini vist ei saagi. Kollektiivis peaksid olema ülekaalus mehed, nii et loodame minimaalset kogust kurje vanamutte.
Kõrvalt käivituvad veel igasugused põnevad ideed ka, ma loodan. Vähemalt algust on tehtud.
Ainus tõrvatilk minu elu meepotis - ja see tõrvatilk on suurem kui meekogus - on asi, mida varem tunti nimede all armastus, austus ja suhe. Nüüd on neist järelejäänud käegalöömine, viha ja null austust. Järgi on jäänud kõrvaltoas elav lapsehoidja, kes kõikides muudes eluvaldkondades kas veab alt või ei pea lubadusi. Ma tean, et ma kõlan nagu kibestunud vanatüdruk aga mis seal salata, see ma olengi.
Maca pulber, chia seemned, toortatrajahud, meesegud, D-vitamiini pärlid pole mind siiamaani veel säravaks ja rõõmsaks muuta aidanud. Lähen ostma spirulina tablette!
Kaunist kevadet meile kõigile!
Kodus kaua olla ei saagi, sest uus töökoht juba ootab. Uus, põnev ja sobiva palgaga. Lisaks jackpotina kodulähedus, sirgelt kolme kilomeetri jagu sõita ja umbes täpselt poolel teel asub lastehoid. Enam paremini vist ei saagi. Kollektiivis peaksid olema ülekaalus mehed, nii et loodame minimaalset kogust kurje vanamutte.
Kõrvalt käivituvad veel igasugused põnevad ideed ka, ma loodan. Vähemalt algust on tehtud.
Ainus tõrvatilk minu elu meepotis - ja see tõrvatilk on suurem kui meekogus - on asi, mida varem tunti nimede all armastus, austus ja suhe. Nüüd on neist järelejäänud käegalöömine, viha ja null austust. Järgi on jäänud kõrvaltoas elav lapsehoidja, kes kõikides muudes eluvaldkondades kas veab alt või ei pea lubadusi. Ma tean, et ma kõlan nagu kibestunud vanatüdruk aga mis seal salata, see ma olengi.
Maca pulber, chia seemned, toortatrajahud, meesegud, D-vitamiini pärlid pole mind siiamaani veel säravaks ja rõõmsaks muuta aidanud. Lähen ostma spirulina tablette!
Kaunist kevadet meile kõigile!
18 March 2015
On hilisõhtuid, kui ma istun veiniklaasi ja Kirju Krantsi šokolaadijäätisega arvuti taga ja mõtlen, et kirjutaks natuke. Aga mõte jääb venima, telekast algab "Puhkus Mehhikos, kolin veini ja jäätisega diivanile ja sealt edasi juba ülakorrusele magama.
Esimest korda elus teatasin ma pärast kuuajast töölolekut, et "Ei, aitäh. See koht ei sobi mulle." Lõpetasin sirge seljaga lepingu, olin sõbralik, kuid kindel. Ma puutusin elus esimest korda kokku naisterahvaga, kes mu tööelu õelaks põrguks muutis ja ma tõesti ei viitsinud seda kaasa teha. Lihtsalt ei viitsinud. Mul endal muresid küll ja rohkem stressi ma oma ellu ei vaja.
Täna lõpetan oma viimased sabad töö juures ära. Tunnen juba ette mõnu homsest hilisest ärkamisest ja kodus toimetamisest. Mul on ideid, kuidas olla kodus ja samas teenida raha. Annaks nüüd Jumal mulle jõudu ja tahtmist nende asjadega aktiivselt tegeleda :)
01 March 2015
Ausõna, ma tahaks palju rohkem kirjutada ja seletada siin. Mul siin mõned inimesed lausa väidavad, et ma oskan kirjutada! Ja üks väike kirjutis kukutas juhuslikult mulle sülle ka tööpakkumise, mille tõttu ma end ametlikult Töötukassast maha võtsin.
Aga ega mul pole väga millestki kirjutada.
Kõik projektid on poolikud ja pikaajalised. Töökohti on lausa kaks aga palka pole veel sentigi saanud :) Endine mees elab kõrvaltoas ja hoiab tööpäeviti last. Puutume kokku võimalikult vähe aga siis kui kohtume, algatan koheselt suure rahavingu. Tal ka seda raha kuidagi sisse ei taha tulla.
Õhus on kevad ja minu hinges kipitab igatsus suuuuuure armastuse järele. Mis siis, et ma olen keskealine, ülekaaluline ja nüüd lõikasin veel juuksed ka täiesti maha.
Mul on tunne, et kohe kohe läheb kõik paremaks. Täna tegime tütrega suurejoonelise pastapühapäeva! Vaaritasime korraga kahte sorti pastat ja pugisime mõnuga kõhud täis.
Kõik sujub ühesõnaga.
Aga ega mul pole väga millestki kirjutada.
Kõik projektid on poolikud ja pikaajalised. Töökohti on lausa kaks aga palka pole veel sentigi saanud :) Endine mees elab kõrvaltoas ja hoiab tööpäeviti last. Puutume kokku võimalikult vähe aga siis kui kohtume, algatan koheselt suure rahavingu. Tal ka seda raha kuidagi sisse ei taha tulla.
Õhus on kevad ja minu hinges kipitab igatsus suuuuuure armastuse järele. Mis siis, et ma olen keskealine, ülekaaluline ja nüüd lõikasin veel juuksed ka täiesti maha.
Mul on tunne, et kohe kohe läheb kõik paremaks. Täna tegime tütrega suurejoonelise pastapühapäeva! Vaaritasime korraga kahte sorti pastat ja pugisime mõnuga kõhud täis.
Kõik sujub ühesõnaga.
02 January 2015
2015
Oletame siis, et põhi on käes ja edasi läheb tee aint ülesmäge. Nagu mul õde ütleb, et kas ma tõesti arvasin, et elu ongi selline nagu mul siiani läinud on? :) Et aint üks pidu ja pillerkaar, spad ja reisid, raha ja restoranid. Ausalt öeldes... arvasin küll.
Eelmise aasta 31. detsember oli imeline. Tore õhtu sõpradega, kus muuhulgas sai pandud kirja ka 3 unistust ja sulgetud ümbrikusse, mida võis avada alles 31.12.2014.
Selle aasta 31. detsember oli veidi teistmoodi. Mina, pisipoeg, õetütar ja korraks mahaistunud õde, kes tõttas tunnikese pärast linna ja seltskonda ja restorani avamisele ja jättis oma tütrekese mulle hoida. Kui ma siis oma ümbriku avasin, avastasin, et 3 unistusest 1 oli täide läinud - et mu lähedastel ja sõpradel läheks hästi! Vähemalt nii palju kui ma oma murede kõrvalt jõuan teiste eludega kursis olla siis lähebki kõigil päris kenasti. Kõigil on töö, pere, sissetulekud, hobid, seiklused, rõõmud, terved lapsed, tegemised, toimetused, reisid jne jne. Eriti eluülesmäge paneb mu õde, kes töötab hirmsuure palga eest ja teeb samas ka oma magistrikraadi.
Ja samas, ei saa salata, kõik nad on leidnud ka aega minu muredele kaasa elada ja kuulata mu konstantset vingu. Nii kannatlikult kuulasid, et mul üks hetk hakkas piinlik ja ma otsisin interneti kaudu endale hea psühholoogi. Muide, kes veel ei tea siis Töötukassa maksab kinni mingi 8 seanssi Sensuse keskuses. Mina näiteks ei teadnud seda ja jumala õnn, et selle välja selgitasin.
Ma kohe mõtlesin, et ükspäev, kui mul mingigi sissetulek tekib, siis ma teen suure ja pisaramärja tänuürituse, sest muud moodi kui uhke peoga ei oska ma kõiki oma sõpru tänada selle eest, et nad hoolivad ja olemas on.
Et ma panen siis nüüd oma jala maha ja tunnistan, et käsi puudutab põhja aga südames on usk ja lootus helgele tulevikule. Törts kaua see elu must triip ju kestab aga mingi hetk ta peab ju ära lõppema. Kõik 2015 horoskoobid olen ka rida-realt läbi lugenud, kõik õnneks lubavad suurepärast ning edukat aastat. Kaardimoori juures on ka käidud, sealtki mõned head lubadused saadud. Üllatuslikest kohtadest on mulle ka tähtajatut laenu pakutud, et saaksin kõik oma laenu-, kodu- ja muud kulud tasutud.
Nii et elage mulle kaasa, üritan ka tihedamini kirjutada :)
Eelmise aasta 31. detsember oli imeline. Tore õhtu sõpradega, kus muuhulgas sai pandud kirja ka 3 unistust ja sulgetud ümbrikusse, mida võis avada alles 31.12.2014.
Selle aasta 31. detsember oli veidi teistmoodi. Mina, pisipoeg, õetütar ja korraks mahaistunud õde, kes tõttas tunnikese pärast linna ja seltskonda ja restorani avamisele ja jättis oma tütrekese mulle hoida. Kui ma siis oma ümbriku avasin, avastasin, et 3 unistusest 1 oli täide läinud - et mu lähedastel ja sõpradel läheks hästi! Vähemalt nii palju kui ma oma murede kõrvalt jõuan teiste eludega kursis olla siis lähebki kõigil päris kenasti. Kõigil on töö, pere, sissetulekud, hobid, seiklused, rõõmud, terved lapsed, tegemised, toimetused, reisid jne jne. Eriti eluülesmäge paneb mu õde, kes töötab hirmsuure palga eest ja teeb samas ka oma magistrikraadi.
Ja samas, ei saa salata, kõik nad on leidnud ka aega minu muredele kaasa elada ja kuulata mu konstantset vingu. Nii kannatlikult kuulasid, et mul üks hetk hakkas piinlik ja ma otsisin interneti kaudu endale hea psühholoogi. Muide, kes veel ei tea siis Töötukassa maksab kinni mingi 8 seanssi Sensuse keskuses. Mina näiteks ei teadnud seda ja jumala õnn, et selle välja selgitasin.
Ma kohe mõtlesin, et ükspäev, kui mul mingigi sissetulek tekib, siis ma teen suure ja pisaramärja tänuürituse, sest muud moodi kui uhke peoga ei oska ma kõiki oma sõpru tänada selle eest, et nad hoolivad ja olemas on.
Et ma panen siis nüüd oma jala maha ja tunnistan, et käsi puudutab põhja aga südames on usk ja lootus helgele tulevikule. Törts kaua see elu must triip ju kestab aga mingi hetk ta peab ju ära lõppema. Kõik 2015 horoskoobid olen ka rida-realt läbi lugenud, kõik õnneks lubavad suurepärast ning edukat aastat. Kaardimoori juures on ka käidud, sealtki mõned head lubadused saadud. Üllatuslikest kohtadest on mulle ka tähtajatut laenu pakutud, et saaksin kõik oma laenu-, kodu- ja muud kulud tasutud.
Nii et elage mulle kaasa, üritan ka tihedamini kirjutada :)
Subscribe to:
Posts (Atom)

