Mida on õnneks vaja:
1) Üht vahvat korterit tsaariaegses majas
2) pitsike (või paar) zubrovkat
3) toredat seltskonda
4) ahjukana ja currysardelli
5) Petra-nimelist, kuid fantastiliselt kaunite näojoontega meesbarbiet :)
6) kainet autojuhti
7) James Blunti enne magamajäämist õnnis naeratus suul...
13 January 2007
11 January 2007
Kuidas ma haige olin
Nüüd ma olen valmis sellest kirjutama..
Eelmise aasta novembri algus tõi mulle kaasa ühe lahkumineku. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Sest lahkuminekud on ju kõik ühesugused – haigettegevad.
Mind üllatas hoopis mu keha reaktsioon toimunule. Päev pärast lahkuminekut tõusis mul palavik ja tolmusest sahtlinurgast välja otsitud elavhõbedatermomeeter näitas temperatuuriks 38,3. Mul pole sada aastat palavikku olnud! Ja ometi olin ma nüüd puruhaige – lisaks palavikule ka nohu, peavalu, kurguvalu ja ütlemata vilets enesetunne. Hea, et tütreke sel ajal maal koolivaheaega veetmas oli, nii jäi tal nägemata pilt ühest väga armetust emast. Sest oma lapse jaoks olen ma ju kõige ilusam, targem, tervem ja kõigega hakkamasaav ema.
Tekikuhila all ja praktiliselt surma oodates (väike liialdus muidugi) ei suutnud ma isegi positiivseid mõtteid mõelda, sest ka mõtete liikumine peas oli valusväsitav. Ja nii ma lubasin endale, et “põe rahulikult see kriis läbi…” Kaks inglit tõid mulle poest süüa ja käisid mind lohutamas. Ma olen neile elu lõpuni tänulik selle eest.
Aga ma eksisin rängalt, arvates, et eelpooltoodud haigus lahendab kõik mu probleemid. Oh, ei! Selgus, et see oli alles avalöök. Kõigepealt sain tunda meie jõledat perearstisüsteemi – mind praktiliselt sõimati läbi selle eest, et julgesin soovida arstinumbrit lähipäevil. No mis siis ikka, ma rahakas naine, lähen eraarsti juurde.
Nõrganärvilistel edasi mitte lugeda.
Selgus, et mu väike nina on seestpoolt üleni täis herpesest tingitud ville ja koorikuid. Ja, et mul on igemes põletikukolle, mis tuleb koheselt kirurgi poolt lahti lõigata. Saatekiri näpus, istusin ma Mustamäe Haiglas näo-ja lõualuukirurgi ukse taga ja nutsin. Nutsin oma ülihaleda seisundi pärast. Nutsin seal kirurgitoolis veel edasigi, mis siis, et see lõikus nii väga valus polnudki.
See saaga kestis kokku nädal aega. Järgmisel nädalal olin ma terve.
Ja valu enam polnudki. Mitte mingisugust.
Eelmise aasta novembri algus tõi mulle kaasa ühe lahkumineku. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Sest lahkuminekud on ju kõik ühesugused – haigettegevad.
Mind üllatas hoopis mu keha reaktsioon toimunule. Päev pärast lahkuminekut tõusis mul palavik ja tolmusest sahtlinurgast välja otsitud elavhõbedatermomeeter näitas temperatuuriks 38,3. Mul pole sada aastat palavikku olnud! Ja ometi olin ma nüüd puruhaige – lisaks palavikule ka nohu, peavalu, kurguvalu ja ütlemata vilets enesetunne. Hea, et tütreke sel ajal maal koolivaheaega veetmas oli, nii jäi tal nägemata pilt ühest väga armetust emast. Sest oma lapse jaoks olen ma ju kõige ilusam, targem, tervem ja kõigega hakkamasaav ema.
Tekikuhila all ja praktiliselt surma oodates (väike liialdus muidugi) ei suutnud ma isegi positiivseid mõtteid mõelda, sest ka mõtete liikumine peas oli valusväsitav. Ja nii ma lubasin endale, et “põe rahulikult see kriis läbi…” Kaks inglit tõid mulle poest süüa ja käisid mind lohutamas. Ma olen neile elu lõpuni tänulik selle eest.
Aga ma eksisin rängalt, arvates, et eelpooltoodud haigus lahendab kõik mu probleemid. Oh, ei! Selgus, et see oli alles avalöök. Kõigepealt sain tunda meie jõledat perearstisüsteemi – mind praktiliselt sõimati läbi selle eest, et julgesin soovida arstinumbrit lähipäevil. No mis siis ikka, ma rahakas naine, lähen eraarsti juurde.
Nõrganärvilistel edasi mitte lugeda.
Selgus, et mu väike nina on seestpoolt üleni täis herpesest tingitud ville ja koorikuid. Ja, et mul on igemes põletikukolle, mis tuleb koheselt kirurgi poolt lahti lõigata. Saatekiri näpus, istusin ma Mustamäe Haiglas näo-ja lõualuukirurgi ukse taga ja nutsin. Nutsin oma ülihaleda seisundi pärast. Nutsin seal kirurgitoolis veel edasigi, mis siis, et see lõikus nii väga valus polnudki.
See saaga kestis kokku nädal aega. Järgmisel nädalal olin ma terve.
Ja valu enam polnudki. Mitte mingisugust.
08 January 2007
Nähh
Tahtsin kultuurne olla. Kõige lihtsam viis – kino. Ei tasu ju kohe raskemate kultuuriüritustega alustada, ikka tasa ja targu. Mõeldud – tehtud. Film välja valitud, naised kaasa organiseeritud, aeg planeeritud. Popkornirahagi taskupõhjas lootusrikkalt kõlisemas.
Kõik ilusa aga rikkus ära kino kassapidaja, kes teatas, et pileteid ei ole. Kuidas ei ole? 21. sajandil ei ole CC Plazas pileteid. Kuhu me jõudnud oleme, ahh??
Vaat kus kino.
P.S. Üritan siis mõne näitusega. Seal pole lootustki pileteid mitte saada.
Kõik ilusa aga rikkus ära kino kassapidaja, kes teatas, et pileteid ei ole. Kuidas ei ole? 21. sajandil ei ole CC Plazas pileteid. Kuhu me jõudnud oleme, ahh??
Vaat kus kino.
P.S. Üritan siis mõne näitusega. Seal pole lootustki pileteid mitte saada.
06 January 2007
Vein ja luule
Üks hästi kallis inimene juhatas mind tagasi luule juurde...Olen talle lõpmata tänulik ja panen siinkohal kirja ühe luuletuse tema käest laenatud Eesti luule raamatust "Sina ja mina".
minul võiks samuti olla
kodu ja pere ja laps
minul võiks samuti olla
tunded ja tutvumisnaps
minul võiks samuti olla
ühekssaamiseööd
minul võiks samuti olla
meelepäralist tööd
minul võiks samuti olla
elu ja eneseleid
minul võiks samuti olla
aga ei ole neid
minul võiks samuti olla
murede murdumishetk
minul võiks samuti olla
aga ei ole - on retk
minul võiks samuti olla
valude väljumisvaev
minul võiks samuti olla
pole - on kuivanud kaev
minul võiks samuti olla
piisake eluvett
minul võiks samuti olla
pole - on ämber ja kett
minul võiks samuti olla
kodu ja pere ja laps
minul võiks samuti olla
aga mind pole kaks
/Villu Kangur/
minul võiks samuti olla
kodu ja pere ja laps
minul võiks samuti olla
tunded ja tutvumisnaps
minul võiks samuti olla
ühekssaamiseööd
minul võiks samuti olla
meelepäralist tööd
minul võiks samuti olla
elu ja eneseleid
minul võiks samuti olla
aga ei ole neid
minul võiks samuti olla
murede murdumishetk
minul võiks samuti olla
aga ei ole - on retk
minul võiks samuti olla
valude väljumisvaev
minul võiks samuti olla
pole - on kuivanud kaev
minul võiks samuti olla
piisake eluvett
minul võiks samuti olla
pole - on ämber ja kett
minul võiks samuti olla
kodu ja pere ja laps
minul võiks samuti olla
aga mind pole kaks
/Villu Kangur/
04 January 2007
Täiesti kultuuritu persoon
03 January 2007
Armastuseringid sinu ümber
Kõige tähtsama armastuseringi sinu ümber peab moodustama armastus enda vastu. Kui sa ennast ei armasta, ei oska sa ka teisi armastada. Paljukorratud tõde, kas pole. Ainult, et selle kordamisest üksi on vähe, see teadmine peab tõeliselt sinuni jõudma. Ainult sina saad ennast armastada nii nagu ei keegi teine. Suur, ilus ja põhjatu armastus, mille olemasolu ei vähenda liigsed kilod või hommikusassis juuksed.
Teise ringi sinu ümber moodustab vastassoo esindaja armastus. See saab ainult täiendada armastust, mida sa juba enda vastu niigi tunned. Aga Jumal on siiski loonud mehe ja naise, et nad toetaksid teineteist sel raskel teel surma poole :)
Tähtsuselt kolmanda armastuseringi moodustab sinu ümber armastus lapse vastu.
Neljanda armastuseringi aga moodustavad sinu vanemad. Miks vanemad nii kaugel on? Suure tõenäosusega sellepärast, et kõik lapsed on vanematele n.ö. laenuks. Vanemate kohustus on laps üles kasvatada ja lasta tal siis minna oma Elu elama ja oma Ülesannet täitma.
Viiendas armastusringis paiknevad töö ja karjäär.
Kuuendas ringis paiknevad hobid, lemmikloomad jne.
Panin selle järjestuse kirja, kui kuulasin ühe kaartidega ennustaja juttu. Ennustamisest ei tea ma suurt midagi aga see ringide teooria hakkas mind huvitama. Sest kui ma nüüd mõtlen tagasi oma elule, siis ma näen kohutava selgusega, et ma olen ühe suure vea teinud. Ma ei ole ennast kunagi ise armastanud…
Ma olen endale meeldinud siis, kui mulle ilusaid sõnu on kõrva sosistatud, mind on hellalt silitatud või mulle on avaldatud armastust. Neil hetkeil olen ma tundnud ennast Maailma Ilusaima ja Parima Naisena. Kuid ma ei oska seda ülendavat õnnetunnet üksi tunda vaatamata sellele, et põhjused on ikka veel olemas.
Korra alustasin oma elu teisest armastusringist, mis loogilise järjestusena tõi kaasa kõik teised järgnevad ringid. Sündis tütreke, moodustus pere ja oma vanemad taandusid tahaplaanile.
…Ainult, et esimest armastuseringi ei olnud moodustunud. Armastasin end vaid siis, kui keegi teine armastas ka mind. Ja kui teise armastus otsa sai, olin pahur ja õnnetu. Olin armastusest ilma jäetud. Oh, mind rumalat…
Ma alustan nüüd uuesti. Ja seekord esimesest armastuseringist.
P.S. Pärast selle jutu kirjapanekut, mida mõned (:P) nimetasid "õpikujutuks", lugesin õhtul kodus enne magamaminekut A.Nekrassovi raamatut "Elavad mõtted". Mingist hetkest hakkas raamatus kirjapandu väga tuttav tunduma - ringiteooria! Praktiliselt sama, mis ma siin ise kirjutasin. Nii, et ei mingit originaalsust ega maadeavastamist..
Teise ringi sinu ümber moodustab vastassoo esindaja armastus. See saab ainult täiendada armastust, mida sa juba enda vastu niigi tunned. Aga Jumal on siiski loonud mehe ja naise, et nad toetaksid teineteist sel raskel teel surma poole :)
Tähtsuselt kolmanda armastuseringi moodustab sinu ümber armastus lapse vastu.
Neljanda armastuseringi aga moodustavad sinu vanemad. Miks vanemad nii kaugel on? Suure tõenäosusega sellepärast, et kõik lapsed on vanematele n.ö. laenuks. Vanemate kohustus on laps üles kasvatada ja lasta tal siis minna oma Elu elama ja oma Ülesannet täitma.
Viiendas armastusringis paiknevad töö ja karjäär.
Kuuendas ringis paiknevad hobid, lemmikloomad jne.
Panin selle järjestuse kirja, kui kuulasin ühe kaartidega ennustaja juttu. Ennustamisest ei tea ma suurt midagi aga see ringide teooria hakkas mind huvitama. Sest kui ma nüüd mõtlen tagasi oma elule, siis ma näen kohutava selgusega, et ma olen ühe suure vea teinud. Ma ei ole ennast kunagi ise armastanud…
Ma olen endale meeldinud siis, kui mulle ilusaid sõnu on kõrva sosistatud, mind on hellalt silitatud või mulle on avaldatud armastust. Neil hetkeil olen ma tundnud ennast Maailma Ilusaima ja Parima Naisena. Kuid ma ei oska seda ülendavat õnnetunnet üksi tunda vaatamata sellele, et põhjused on ikka veel olemas.
Korra alustasin oma elu teisest armastusringist, mis loogilise järjestusena tõi kaasa kõik teised järgnevad ringid. Sündis tütreke, moodustus pere ja oma vanemad taandusid tahaplaanile.
…Ainult, et esimest armastuseringi ei olnud moodustunud. Armastasin end vaid siis, kui keegi teine armastas ka mind. Ja kui teise armastus otsa sai, olin pahur ja õnnetu. Olin armastusest ilma jäetud. Oh, mind rumalat…
Ma alustan nüüd uuesti. Ja seekord esimesest armastuseringist.
P.S. Pärast selle jutu kirjapanekut, mida mõned (:P) nimetasid "õpikujutuks", lugesin õhtul kodus enne magamaminekut A.Nekrassovi raamatut "Elavad mõtted". Mingist hetkest hakkas raamatus kirjapandu väga tuttav tunduma - ringiteooria! Praktiliselt sama, mis ma siin ise kirjutasin. Nii, et ei mingit originaalsust ega maadeavastamist..
02 January 2007
1. ja 2. jaanuari vaheline öö
Mul jällegi on ainult tühjad pihud,
kuid küsides ma vaatan ümberringi,
on terad juba kuldses vihus,
kuid mina oma päevi ära kingin.
Mul jällegi...
/G.Graps/
Tartu oli vägev, seltskond oli huvitav, viin oli külm.
Head Uut Aastat!
kuid küsides ma vaatan ümberringi,
on terad juba kuldses vihus,
kuid mina oma päevi ära kingin.
Mul jällegi...
/G.Graps/
Tartu oli vägev, seltskond oli huvitav, viin oli külm.
Head Uut Aastat!
Subscribe to:
Posts (Atom)