Just siis kui ma olen Bollywoodi tualeti peegelseintest oma hiigelsuurt tagumikku sajakordses peegelduses näinud ja raudkindlalt otsustanud, et "kurat, 10 kilo pekki peab kaduma", tuleb järgmisel hommikul vanaisa lapselapsega jalutama, kaasas värske Eesti Pagari vahukreemikringel! Ma isegi ei tea, mis mind selle kringli juures võlub aga otsas ta igatahes on....

... and back in the game

Ma tunnen kuidas vana mina tuleb tagasi :)  Ning beebi- ja emaksolemise hormoonid hakkavad vaikselt kaduma. Noh selles mõttes, et ma ei tunne ennast ainult noore emana ja vaid beebi päralt olevana. Äh, kui seda saabki üldse arusaadavalt seletada...

Ühesõnaga otse öeldes seksikiisu on tagasi. Oli ka juba aeg. Kaua ma siin ikka kõigi kallal näägutada jõuan.

Kummaline. Üle pikkade aastate on reaalselt selline tunne, et jõulud ja aastavahetus läksid liiga kiiresti ja ma ei jõudnud neid piisavalt nautida. Vaatan praegu Elioniga salvestatud jõulufilme, -kontserte, ja -saateid. Ja on igatsus selle kõige järgi.

Selline tunne on nagu sel anekdoodi-kilpkonnal, kes tigude puuri valvas, et "jõudsin mina vaevalt ukse avada, kui teod kõik viuh-viuh plehku panid!"

Jõudsin mina vaevalt peod ette valmistada, kui need juba läbi olid.

Nääriöö

Seekord sai see vana aasta meeleolukalt ära saadetud ja uus aasta säravalt vastu võetud. Ja kuigi väsimus oli 1. jaanuari õhtuks tappev siis süda laulis rõõmust. 

2013 algas minu meelest tiba halvasti ja ma polnud kõigega päris rahul siis pean mainima, et selle aastanumbri sisse jäid siiski meie suguvõsa esimese meesjäreltulija sünd ja unistuste kodu ost. Nii et patt oleks tegelt nuriseda.

Ning oma unistuse koju ma siis ootasingi erinevaid karvaseid ja sulelisi külalisi vana aastat ära saatma ja uut vastu võtma. Pidulaud sai kaetud kartulisalati, kalamarja, kiluvõileibade, enda marineeritud männiriisikate ja Napoleoni tordiga. Sõbrad tõid juurde isetehtud sülti, sea sisefileed, värsket salatit, puuvilju ja joovastavaid jooke. Korralik eesti laud ikka :) Kusjuures kartulisalati jaoks küsisin ma nippe oma vene rahvusest ämmalt. Mina teen kartulisalatit lihtsalt - kartul, marineeritud kurk, keeduvorst, herned, hapukoor ja majonees ning törts sinepit. Aga seekord tegin luksuslikuma variandi, mis otse loomulikult maitses ka Superkangelasele palju paremini. Salatisse läks lisaks keedetud porgand, üks õun ja korra keevast veest läbi käinud sibul. Kuum vesi aitab sibula maitset pehmendada. Ja oli tõesti parem salat.

Kui algul mõtlesime ka mängida veidi seltskonnamänge siis reaalsus oli selline, et külmlaud, kingituste jagamine, soe söök, fotosessioon, kook, südaöö ja raketid ja juba oligi kell 3 öösel ning lapsed hakkasid järjestikku kustuma. Mina küll aru ei saanud, kuhu see aeg ometigi nii kiirelt kadus?! Ja teine mõistatus oli see, miks ma piltidel nii paks välja näen? :)

See aasta kirjutasime veel sõbrannadega ümbrikusse mõned unistused 2014. aastaks ja siis pisikese paberi peale sai veel üks südamesoov kirjutatud - see paber sai ära põletatud, tuhk šampusesse puistatud ja kogu kupatus ära joodud. Mina jõin küll ära pool paberit ja pool tuhka, sest ma ei kannatanud ära oodata, millal paber ära põleb. Äkki nüüd lähebki ainult pool soovi täide?

Täna ma mõtlesin ühe uusaastalubaduse veel välja. Peale seda kui kuulsin kurba teadet ühe ilusa, toreda noore naise surmast...

Hinnata rohkem olemasolevat, pühendusega neile, keda enam pole.

Head uut aastat kõigile, kes mind siin lugemas käivad!

Kui Jõulumees oli natuke tropp siis Näärivana oli vähemalt okei ja lõpuks sain ka oma kingituse kätte.  Ehk minu jaoks algas ka tehnikasajand ja ma pean hülgama oma truu sõbra Nokia 3720-ne :(

nutitelefonid on saadanast...

Mina vist küll see aasta eriti hea laps (õigemini naine) polnud. Kui paljud naised lugesid oma kingituste nimekirjas üles kuldsõrmuseid, reise, kalleid käekotte ja kvaliteetkosmeetikat, siis minu Jõulumees jättis mind tühjade pihkudega...

Õnneks oli kingitusi tütrelt, headelt sõpradelt, ämmalt-äialt ja isegi eksabikaasalt. Ja noh, ise tegin ka ju endale lukskingituse.

aga ikkagi tahaks natuke vinguda... Mida mõtleb mees, kui ta oma naisele kingitust ei tee?

Sündimata jäänud jõuluime

Estravel sai oma FB lehel hiljuti hakkama väikese turundusliku apsakaga. Originaalis nägi see reklaam välja umbes nii, et "kus veedaksid sina oma unistuste aastavahetuse? kirjuta meile ja me teeme su unistuse teoks!"
Nagu ei või olla? Päriselt? Tormasin kohe kirjutama.

Panin kirja oma südantlõhestava loo eelmisest aastavahetusest ja mõtteis juba arutlesin, et kus ja mis ma saadud auhinnaga ikkagi teen, sest see aasta on mul vahva pidu organiseeritud ja kuskile reisile ma nüüd küll sõita ei saaks. Aga siis, vaat kus lops ja upsideizi, võttis Estravel vabanduste saatel oma suurejoonelise lubaduse tagasi ja muutis kärmelt FB reklaami. Unistused teevad nad küll teoks aga raha peab sul ikka endal olema. Selgus, et ma olin kirjutanud kurtidele kõrvadele ja pimedatele silmadele.

Siis mul hakkas oma loost kahju ja ma otsustasin ta siia postitada:

Kus ma veedaksin oma unistuste aastavahetuse?

Olen juba aastaid unistanud aastavahetusest mõnes tõelises suurlinnas. Julgelt ja suurelt unistades võiks selleks linnaks olla New York! Olen lugenud, et seal Time Square´il toimub üks maailma suuremaid uusaasta vastuvõtte. Aga miks mitte olla sel ajal näiteks Pariisis või Roomas...

Ma millegipärast usun, et selliselt, kuidas möödub su aastavahetus - selline tuleb ka uus aasta. Eelmise aastavahetusega juhtuski äpardus. Kuna ootasin viimast kuud beebit, polnud kuskile suurele peole minek mõeldav. Esiteks poleks ma sobivat kleiti leidnud ja teiseks ega hästi poleks jaksanud ka. No hea küll - plaanisime kaaslasega koduse aastavahetuse. Mitte et ma nüüd mehe peale kaebaks :) aga kõik oli sel õhtul valesti ja kõige tipuks ladistas vihma sadada ning kui me kesklinna ilutulestikku vaatama sõitsime, jäime me autoga ummikusse. Suure kõhu ja villase mantliga polnud tahtmist vihma käes linna poole jooksma hakata. Nii ma siis istusin autos ja nutsin suurest enesehaledusest. Ja minu arust läks see aastagi kuidagi haledalt ja vesiselt.

Ning sealsamas autos andsin endale ka lubaduse - annan endast alati maksimumi, et aastavahetus oleks eriline, särav, pungil headest emotsioonidest ja las õnnepisarad siis voolata!