Ahjus küpsev õunakook levitab isuäratavat lõhna, akna taga sajab hallist taevast sügisvihma otse mu just kuivama pandud pesu peale. Sest hetk tagasi säras taevas päike. Tütrekese nõudmisel on ainus aktsepteeritav söök makaronid juustuga. Läbi on see tühja külmkapi, üksiunistamise, lõunanivenivate hommikute, väljassöömise ja hilisõhtuste väljaskäimiste aeg.
Nüüd hakkab olema varahommikuti soe puder, patside punumine, logistilised sõidud läbi linna, raamatulugemiseõhtud, söögitegemised ja õigel ajal magamaminemised.
Just ükspäev arutlesin endamisi aastaaegade üle, et milline mulle meeldib kõige rohkem. Jõudsin järeldusele, et mulle meeldivad kõik aastaajad, sest igas neis on midagi sellist, mis paneb mind nende vaheldumist igatsema.
No comments:
Post a Comment