28 August 2012

Hiline sünnipäevakink

Ma olen juba eas, kus kõik sünnipäevakingitused ei pea olema varahommikul ärgates voodi ette ritta laotud. Mõne kingituse võib kätte saada varem ja mõne hiljem. Mulle sobib. Sedakorda saabus üks kingitus keset kaunist augustit ja sisaldas ennast chillout- paketti Viimsi SPAs. Ärge seda paketti kodulehelt otsige :)

Kuna ma olen siin kirjutanud enam-vähem kõikidest spadest, kus ma käinud olen siis mõtlesin, et talletan selle kogemuse siis ka blogisse. Kuna samas aga oli tegemist kingitusega siis palun kinkijal Viimsi SPA plusse ja miinuseid mitte isiklikult võtta! Eksju :)

Ausalt öeldes ööbisin ma esimest korda nii lähedal kodule. Kogu aeg oli siuke tunne, et kui midagi maha jäi siis käin sipsti kodus ära. Ja koduigatsuse tunne oli ka palju kõvem. Aga võibolla tuli see ka sellest, et Superkangelane ei olnud minuga koos ja ma olen harjunud siiski koos temaga spamõnusid nautima.

Hotell ise on küll renoveeritud aga hall ja igav. Silmailu ei mingit, ainult pikad vaibatolmused koridorid. Väga kohmakas check-in. Ülipüüdlik tütarlaps andis meile kahe toa kaardid, millest ühed ei teinud piuksugi, rääkimata ukse avamisest. Sõbranna pere oli tellinud titevoodi. Üllatus tabas mind aga oma toas, kuhu oli ka näsitud välimusega titevoodi pandud? Küsisin, et miks? ja sain vastuseks, et nad ei teadnud kuhu tuppa voodi panna ja panid seega mõlemasse. Nagu misasja? Mis loogika see oli? Mõlemad toad olid absoluutselt identsed. Pane kumba tahad? Teine üllatus saabus voodile asetatud hommikumantleid uurides. Mu pikajalgsele tütrekesele oli 12-aastase jupatsi mantel pandud ja minul suurus 3XL. Ma olen praegu kogukam küll aga sellesse mantlisse ma kadusin ära :) Nagu jälle, mis loogika?

Kuna kõht oli juba lõnaajaks tühjaks läinud aga samas tahtsime kohe veekeskusse minna siis tegime kompromissiks väikese lõuna 1. korrusel olevas Sushitime`s. No nii suuri sushisid nägin mina küll esimest korda :) Samas maitse oli täitsa hea ja kõhu sai mõnusalt täis.

Nii kui astusime sisse sauna- ja veekeskusse, tekkis mul kohutav igatsus Grand Rose Spa järgi. Kõik oli nagu samasugune aga veidi väiksem ja läbimõtlematum. Lisaks tohutu hulk rahvast. Mis viis mind omakorda mõttele, et linnarahva lubamine nii väiksesse spaasse peaks olema kas piiratud või üldse mitte lubatud. Kui Grand Roses käib ka linnarahvast, on spa siiski mõnusalt tühi ja lõõgastumisruumi jätkub piisavalt kõigile. Kui veel hommikul spad külastada siis saab lausa uhket üksindust nautida. Ja vot seda tunnet pean mina tõeliseks puhkuseks.  Aga praegu kubises bassein peredest, saunad olid ülerahvastatud ja lõõgastava meeleolu asemel valitsesid kilkamine ja sagimine.  Muidugimõista ei istunud ma virila näoga basseini äärel vaid proovisin järgi kõik alla 50 kraadised saunad, basseinikesed ja suure ujumisbasseini. Saunadest olid tavapärases headuses aurusaun, mille uks kahjuks oli tiba rääbakas ja ei hoidnud korralikult kinni. Tõsiselt ilusad olid kadakasaun ja soolakivisaun. Nendest esimesel oli sein täis kadakapuu seibe ja teise sauna sein oli loetud oranzhidest läbikumavatest soolakividest. Teate küll neid soolalampe ju. Tahan oma koju sellist sauna!

Kohaliku restorani  "tanssiilta" ei tulnud kõne alla, mistõttu õhtusöök tuli leida majast väljapool. Käisime Paadis ja saime söögi kõrvale nautida vabaõhumuuseumis toimuvat Muinastulede ööd. Olin selle ürituse täitsa ära unustanud.

Hommikusöök oli täitsa okei. Välja arvatud pannkookide puudumine, mida ma tegin õhtul kodus ise lapsele. Ta kohe täitsa unistas, et võiksid olla pannkoogid hommikusöögil. Miks ka mitte? Pühapäeva hommikul. Võiks ju tõesti? Aga muus osas kõike jätkus, ruumi oli, omletti ja viinereid anti :) Mina olin rahul. Hommikusöögi järel tegime veel ühe hommikuujumise ja -saunad. Rahvast oli endiselt liiga palju. Seejärel asjad kokku ja koduteele.

Kodusõit võttis aega umbes 20 minutit...