30 September 2016

Kui mina tahan ja mul on raha, miks ma siis ei saa?

Nagu mismõttes on Epp Kärsini lingamimassaažikoolitused aasta lõpuni välja müüdud?

See on juba nagu see tasuta haigekassa teenus või arstilkäik. "Helistage oktoobris kui tahate järgmisse aastasse aega saada?" Aga kui ma tahan otsekohe koolitusele saada?

Tegelikult oli väga lahe vaadata "Evelini" saadet ja säravat Eppu.  Tore, kui inimesel puudub valehäbi ja ta suudab küllaltki intiimsest teemast niimoodi rääkida, et ka see teistele loomulik tundub ja häbi ei tekita. Pigem nalja ja rõõmsat äratundmist.

A no mina nii ei mängi, et mingi hulk naisi teab Epu õpetatud saladusi ja mina pean järgmise aastani ootama!


/Vinguv naine/

19 September 2016

Paksuks minemise stsenaarium






















See pole mingi saladus, et maadlen ülekaaluga, kuid see on võitlus, mis mul absoluutselt õnnestuda ei taha. Vaatan telekast TLC pealt absoluutselt kõiki paksusaateid ja otsin motivatsiooni või inspiratsiooni või ma ei tea isegi mida. Toitumiskava järgijat minust pole, trenni ma ei leia head aega teha ja raha spordisaali peale ka ei ole kulutada. Kärss kärnas, maa külmunud, viuviuviu.

Asi, mida ma olen kogu aeg imestanud, et kuidas paksud inimesed nii palju süüa saavad? Jutt käib ikka 10 000 kcalist ja enamast. Et kuidas ometi? Igas paksusaates räägitakse, selleks, et u. 200 kg kaalu hoida või juurdegi koguda, tuleb pidevalt süüa tohtututes kogustes. Ja mina mõtlen, et kuhu kurat see mahub kõik?

Kui siis äkki hakkab selgus saabuma. Mul on kõht kogu aeg tühi ja ma sööks kogu aeg midagi, kui oleks võimalik. Töö juures on asi õnneks rohkem kontrolli all, mis aga ei takista mul tuhat korda päevas oma sahtleid lahti tõmmata, et äkki seal ikka on midagi söödavat. Ja kui on, siis saab see kiirelt söödud ka.

Kodus avan ma praktiliselt kümme minutit pärast söömist uuesti külmkapi, et "äkki seal on midagi head?"  Tavaliselt muidugi ei ole, sest ma ei osta endale eriti koju sellist kraami , mida kohe sisse vohmida saab. Peamiselt on kapis ained, millest tuleb korralik söök valmis teha. 100% on kapis alati juust ja teises kapis röstsai. Seega suurema häda korral läheb käiku juustusai või variant B - praemuna.

Komme, šokolaadi, erinevaid maiustusi meie kodus eriti pole. Kui on, siis see kaob välgukiirusel. Samas tihti on kooki või keeksi või muud küpsetist, sest mulle meeldib küpsetada. Kui saab valmis näiteks üks õunakook siis on mul vaja tükkhaaval veerand kooki ise ära süüa, et saada aru, mis maitse on :)  Lehtatignaga õunapirukast ma ei hakka rääkimagi, sellel söön kõik ääred enne ära, kui keegi arugi saab, et kook on ahjust väljas  ja valmis söömiseks.

Kindlal ajal kuus on mul selline tunne, et ma lihtsalt sööngi kõik ära, mis kodus on ja siis sõidan poodi ja ostan korvitäie ükskoik mida ja söön selle ka ära. Ehk et see isu on suur ja täiesti kontrollimatu. Kõht on kogu aeg tühi ja läheb väga kiiresti tühjaks.

Kui nii edasi läheb, aina tõusvas joones, siis saangi varsti 100 kg täis. Ja ma tean kogu teooriat - väikesed aga tihedad söömiskorrad, rohkem valku ja kiudaineid, vähem süsivesikuid, rohkem kehaist liikumist bla-bla-bla.

No ei tööta miski ja kõht on tühi. Ja tunne on nagu õhupallil.


15 September 2016

Bridget Jones Baby - Absolutely Fabulous!

No nüüd on mul mõlemad filmid, mis mõeldud peamiselt sihtgrupile 40+, vaadatud :)



Bridget Jonesi beebifilmi vaadates tegin selle vea, et läksin seda vaatama A&S ürituse raames. Ootasin mõnusat melu, huvitavaid tooteesitlusi ja mis seal salata, ka rikkalikku kingikotti. Aga mis ma sain? Jõleda, tiheda trügimise, tooteid nägin kuskilt peade ja kehade vahelt, auhinnaloosi, kus näiteks üheks auhinnaks oli päts leiba (!) Kui minu number oleks selle võitnud siis andke andeks ja leiba ma ka austan aga oma 16. reast kontsadel sellepärast alla poleks küll jooksma hakanud. Ja tippude tipp oli pool tundi kõige halvemaid tootereklaame üldse, mida ma oma elus näinud olen.
Isegi koogiga kingikott ei suutnud kogu seda traumat leevendada.

Film oli okei. Bridget on küll vanaks jäänud ja umbes veerandi filmi möödudes hakkas tema välimus minu peas küsimusi tekitama. Nagu midagi oleks valesti olnud aga päris täpselt ei saanud aru, mis häiris. Botox vales kohas? Kulmud? Siiamaani murran pead. Colin Firth oli läbivalt terve filmi sellise ülikurva ja väsinud ilmega, et kahju hakkas kohe temast. Tõeline päiksekiir oli Patrick Dempsey tegelaskuju ja kõiga naljakam oli doktorit mängiv Emma Thompson.

Lõpp oli minu meelest täiesti vale. Bridget oleks võinud valida teise mehe :) Sellel oleks natukenegi mingit sisu olnud. Et elu läheb edasi, aina paremaks ja mingid etapid jäetakse selja taha. Eriti need, mis 10 aasta jooksul toimima pole hakanud. (Aga noh, ma ise olen elav näide sellest, kuidas vanast loobumine on nii raske, kuigi tead et see ei toimi ja ei hakkagi kunagi toimima...)

Ja üldse läksime me lõpus tüdrukutega vaidlema. Mina sain aru, et Bridget ja Mark elasid 10 aastat koos, läksid hiljuti lahku ja siis Mark abiellus uuesti jne jne. Teised said hoopis aru, et Bridget ja Mark lahutasid 10 aastat tagasi ja kogu see 10 aastat oli Bridget üksi oma haledat elu elanud. Nüüd ei teagi, kumb variant õige on.




Absolutely Fabulous oli oma kummalise huumoriga üks minu lemmikseriaalidest kunagi. Mulle need tegelaskujud lihtsalt nii hirmsasti meeldisid. Ja kuigi ma olen üks- ühele Edina siis ma ihkan olla Patsy :)

Edina ja Patsy on lihtsalt ühed ilgelt head mutid ja ausalt öeldes ega nendest tervet, terviklikku ja sisutihedat filmi olekski raske saada. Seega sai natuke kõike, peamiselt ilusaid vaateid ja mõned head naljad sekka. Aga naljakas on ka enamasti siis kui oled seriaaliga natukenegi kursis. Ja hea on see, et tänapäeval ei pea 40+ naised enam ammu olema ontlikud keemiliste lokkidega ja hallide seelikutega ja vanainimesekingadega :D  Iga kell olen ise ka selline värviline, hullu panev mutt.



05 September 2016

Sukapüksidraama

Saaks see suvi juba läbi! Siis saaks rahulikult jalga panna oma mustad 100 den-ised sukapüksid, mis ei lähe jõuga rebideski katki!

Aitab neist heledatest õhukestest sukkpükstest, mis viimasel ajal om ummistanud minu kodu ja töö prügikastid. Ma ei teagi, mis äkki juhtus aga sukapükse läheb nüüd nagu ma ei tea mida - 1 kuni 2 paari päevas. Praegugi istun paljasääri töö juures ja ootan, kui lähen lõunale, ostan ka uued.

Mu sukapüksivarud on kahanenud olematuks. Leidsin endale oma arust parima hinna ja kvaliteedi suhtega püksid - Pierre Cardini omad. Rimides müüakse. Pehmed, siidised ja vastupidavad.


Aga viimasel ajal lähevad needki 1 päevaga kuigi varem pidasid kenasti töönädala vastu. Oleks veel, et puruneksid ühest kohast, saaks mingeid analüüsil põhinevaid järeldusi teha. Aga ei. Iga jumala kord mingi üllatuslik augu asukoht!

Vaat selline suur draama kohe töönädala algusesse!