28 February 2007

Tule taevas appi

Lööge või maha aga mina ei saa alati inimestest aru. Ah, mis inimestest… meestest ei saa aru!

Selgelt artikuleeritud sõnad voolavad, tähendus on neil justkui olemas aga kui jutuajamise lõpetad, tekib hämming – kuhu me selle jutuga nüüd õieti jõudsime ja miks ma ennast süüdi tunnen?

Või võtame teise näite – minu jaoks täidab (reeglina) üks mees kõik mu mõtted ja tunded. Mingi mehe jaoks aga pole mingit probleemi imetleda 4-5 tsikki korraga, teatades igaühele neist, et “Sa oled maailma parim ja toredaim”... Mitmenda koha mina isiklikult siis sain?

Tsiteerides klassikuid: ma tean, et ükski mees ei mõtle nii nagu mina mõtlen, et ta mõtleb. Seda tean ka, et rääkimine on ülehinnatud. Kõik asju ei saagi rääkimisega selgeks. Aga äkki on asjad selged rääkimatagi? Või et polegi mõtet rääkida? Kas see kui ei räägita, on positiivne või negatiivne?

Ma olen oma olemuselt lihtne (et vältida sõna naiivne) inimene. Mulle meeldib, kui asjad on nii nagu öeldakse, nagu neid mõeldakse ja nii nagu nad näivad. Et kõige kolme komponendi vahel valitseb harmoonia ja mõistatuste tekkimiseks pole ruumi.

25 February 2007

Alkohooliku pihtimus

Üks inimene avaldas muret, et ma joovat liiga palju alkoholi.

Aga kuidas jätta joomata mõned pitsid külma viina, kui sul on seljas leitnanti pagunitega sõduripluus, mille rinnal ripub orden “ 100 let radioelektronnoi borbe” ja Kopli parimad pelmeenitegijad pakuvad sulle õdusas köögis oma toodangut. Ja mitte ainult käsitsivalmistatud pelmeene, vaid ka sibulat, marineeritud kurki, pliine ja kalamarja.

Kuidas jätta joomata väärikas dzhinn toonikuga heas seltskonnas Eesti Vabariigi 89. aastapäeval keset maalilisi Lahemaa lumevälju, kui laual aurab pott metssealiha ja kartulitega ja põsed veel õhetavad mereääre talvekülmusest.

Kuidas jätta joomata martiini, kui päev on vilets olnud?

Ei, ma arvan, et ma ei joo liiga palju. Ma joon just parajalt, et end hästi tunda.

21 February 2007

Hinded elukoolist

Ühe lühikese, kuid konkreetse küsimustiku põhjal selgus, et mu elu hinne 10-palli süsteemis on 5,7. Arenguruumi seega on. Eriala hinded olid mul parimad majanduslikus seisus ja füüsise seisukorras. Viletsaid hindeid ma hea meelega ei avalikustaks.

Järeleksamile mind esialgu veel ei suunatud aga kari sooje soovitusi anti küll, kuidas oma elukvaliteeti parandada. Asun sellega siis tegelema.

Proovige ka:
http://www.monkeyquiz.com/life/rate_my_life.html

19 February 2007

Teekonnad

Pühendan selle loo Külvile - naisele, kes teeb võimatu võimalikuks :)

Teekonnad on lummavad. Iga teekonna alustamine nõuab mingil määral julgust ja eneseületust. Alati eelneb teekonna alustamisele Taani printsile iseloomulik küsimus: kas minna või mitte minna?

Minu viimatine teekond viis mind Tartu lähistele, et tähistada väärikalt ühe tubli nõukogude naise Külvi Ivanovna sünnipäeva. Külvi Ivanovna põsed särasid sama leekivatena kui talle kingitud sületäied nelke, kui me Äksi kohale jõudsime. Ja mina tundsin eneseületusele järgnevat rahulolutunnet.

Sest vahetult enne tulekut jäin ma ilma nii kaaslasest kui ka autost. Suht vilets seis, kas te ei leia? Sel hetkel algaski minu teekond.

Teekond, mis sisaldas ühte kergelt õllelõhnalist, kuid siiski vahvat reisikaaslast, Kose poe ees rahva rõõmuks pikali käimist, nii et vasak põlv on siiani valus, Äksi kohaliku nendingut, et “kiired ja vihased” on ka kohale jõudnud, toredaid nõukogude inimesi ja lookas peolauda, piljardit, mis mehed õudusest ohkima pani, Pilvi iha drum`n bassi järgi, sünnipäevajärgse hommiku kohvilauajutte, ühte hallikarvalist Sossu-nimelist reisikaaslast ja väga väsinult kojujõudmist.

Mul on siiralt hea meel, et ma seekordse teekonna ette võtsin ja end eluraskustel heidutada ei lasknud. :)

16 February 2007

Pimeduse linn

Mõni kuradi päev kohe on selline, et hommikust saati on kõik otsesõnu öeldes ekskrement. Absoluutselt kõik, mis saab viltu minna, loomulikult viltu ka läheb.

Istun tööl oma suures nahktoolis ja mõtlen, et ma parem suurt ei liiguta – äkki siis lähevad suuremad jamad mööda. Aga kus sa sellega – masendus suisa voolab uksest sisse…

Sõidan töölt koju. Heidan kogemata pilgu kõrvalautosse. Tüüp vahib mulle otsa ja nokib ennastunustavalt nina – just see vaatepilt mu päevast puudu oligi!

Lähen videoplanetisse, võtan filmi. “Dark city”. Seekord teenindajalt filmi leidmiseks abi ei palu, sest eelmisel korral ta teatas hämmingust suurte silmadega, et sellist filmi meil ei ole. Oli küll, kas teate. Ma näitan teile pärast…

Vaatan filmi. Teema sobib ideaalselt mu meeleoluga. Ma olen jumala kindel, et see ninanokkiv tüüp ja videoplaneti hämmingus müüja on tulnukad. Ja homme neid enam ei ole ja mina neid enam ei mäleta ka. Homme pole mu masendusest enam jälgegi.

mõrkjas maitse jääb huultele, kui martiinit juua…

14 February 2007

Sõprusest


Kui sõber on hädas siis ära ärrita teda küsimusega, kas võid midagi teha. Mõtle midagi asjakohast välja ja tee seda.
/Edgar Watson Howe/


Sinu südames on magnet, mis tõmbab ligi tõelisi sõpru. See magnet on isetus, esimesena teistele mõtlemine...Kui õpid teistele elama, siis elavad nemad sinule.
/Paramahansa Yogananda/


Vahel meie valgus kustub ja teine inimene puhub selle uuesti lõkkele. Igaüks võlgneb suurima tänu neile, kes on selle tule uuesti süüdanud.
/Albert Schweitzer/


Kui sõber midagi palub, siis pole homset päeva olemas.

/Georg Herbert/


Ma ei oska täpselt öelda, millal tekib sõprus. Nii nagu anuma täitmisel paneb üks tilk selle üle ääre ajama, on ka heategudega. Üks neist paneb viimaks südame üle ääre ajama.
/James Boswell/


Sõprus on üks keerulisemaid nähtusi maailmas. Seda ei saa koolis õppida. Aga kui sa pole õppinud sõpruse tähendust, siis pole sa tegelikult midagi õppinud.
/Muhammad Ali/

Sõpradel on kõik ühine.
/Platon/


***
Need targad mehed-naised on kõik nii ilusti ära öelnud, mille jaoks mina võibolla päevi sõnu otsiks ja ritta seaks. Nii et sel tähtsal hetkel toetun neile ja soovin kõigile lugejatele kaunist sõbrapäeva ja palju häid sõpru eluteel!

11 February 2007

Õnn peitub hedonismis?

Inimestel on pealtnäha suurepärane omadus – tunda tundeid. Andestage ainult minu küüniline väljend “pealtnäha” selles lauses. Sest elus on tundeid igasuguseid. Mõnesid tunned hea meelega, mõne tundmise asemel tahaks surra.

Ma sõitsin ühel talveõhtul Keilasse ja selle 25 kilomeetri ajal ma tundsin, et ma ei taha tunda. Vähemalt mõnda aega. Vähemalt mitte sügavuti. Pealiskaudsuse kaudu on võimalik säästa end ning haarata elus kõige paremat ja elada sellevõrra lõbusamalt, eeldusel, et õnn peitub hedonismis.

Elus on palju naudinguid, milleni jõudmine ei vaja suuri tundepuhanguid….

06 February 2007

Kuidas õppida hõljuma

Mina õppisin hõljuma eelmisel suvel.
Oli hämar suveõhtu, Leigo järve püstitatud laval istus üks mees mulle arusaamatu tehnika taga, mis nägi välja nagu sülearvuti ja laste mänguklaver ning muusika voolas.

Oleksin nagu hetkeks astunud paralleeluniversumisse. Reaalsesse maailma jäi maha füüsiline keha ja argimõtted. Uues maailmas ma hõljusin õhus koos kaootiliselt õhkupaiskuvate nootidega.

Seda muusikat tegi Biosphere, stiiliks oli Põhja-Norra karmist loodusest mõjutatud elektrooniline ambient.

Eile õhtul ma hõljusin jälle.
Tead seda une-eelset seisundit, kui aju beetalained on taandunud alfalaineteks ja mõtted voogavad vabalt ning keha on lõõgastunud olekus. Sellisel ajal kuulatav muusika suunduks kui otse alateadvusse, moodustades seal hämmastavaid kujundeid ja pilte.

Järjekordne kehaväline kogemus ja hõljumine vastavalt muusikale kas madalamates sagedustes või kõrgemates.

See muusika tuli plaadilt, tegija LTJ Bukem ja stiil drum`n`bass.

Ajulainetest: http://www.epl.ee/?artikkel=352316

04 February 2007

Amour


Mul siin inimesed küsivad, põnevus läikimas silmades, et kellesse ma küll armunud olen. Rahuldan nüüd teie uudishimu.

Jah, enne jumalagajättu puberteediga ja enne kuldsesse keskikka jõudmist on minus lahvatanud midagi sellist nagu - Dima Bilan on minu lemmik laulja!!!!.. Ta onjuu lihtsalt nii supernummilaheilusarmas noh ma ei tea mida iganes!! Okei ta ikkagi PARIM JUU(Y)

Viimasel ajal olen eriti tihti juhtunud kuulma ta laulu, mille pealkiri on “Nevozmoznoe vozmozno” milles sõnad vabatõlkes on umbes sellised….

Ma tean täpselt, et võimatu on võimalik.

03 February 2007

Vahel ma kardan

“ Hirm on nagu emotsionaalne toakaaslane, kes elab su kõrval ööpäev läbi. Ta kõneleb sinuga, manipuleerib sinuga ja püüab sind veenda, et sa ei teeks ega ütleks midagi, mis kuidagi võiks põhjustada sulle ebamugavust, ega riskiks millegagi. Hirm käsib sul mitte tegutseda, mitte olla avatud, mitte proovida, mitte usaldada, mitte liikuda.”

Mis suhted mul on oma hirmudega?

Kui ma oleks sunnitud üles lugema korrad, mil ma olen oma liigse inimeste usaldamise tõttu kõrvetada saanud siis pean tunnistama, et neid kordi on rohkem kui ma oleksin tahtnud.

Hirm sündis hetkel, kui ma sain esimest korda haiget. Vaevalt, et ma seda sel hetkel kohe märkasin või sellest aru sain. See toimus alateadvuses. Hirm on üks vahenditest, mida meel kasutab, püüdes mind hoiatada olukordade eest, mis tema arvates võivad mulle haiget teha, ja ta tugineb seejuures olukordadele, mis on mulle minevikus haiget teinud. Hirm on kaitsja valu eest.

Kuid vahel otsustab hirm kaitsta mind asjade eest, mille puhul pole tegemist ohuga. Olukorras on midagi tuttavlikku ja see meenutab meelele minevikust juhtumit, kui ma tõesti olin ohus.

Kurb uudis on see, et hirm ei lähe kunagi ära. Ei ole mõtet üldse seda oodatagi. Hea uudis on aga see, et on võimalik ennast eraldada hirmust, olla oma hirmu tunnistaja.

“ Ma vaatan oma hirmule näkku. Ma lasen tal endast mööda ja läbi minna. Ja kui ta on mööda läinud, vaatan tema rada. Kust hirm on läbi läinud, seal ei ole enam midagi. Ainult mina jään järele”.

Kirja pandud Ph.D. Barbara De Angelise abiga

01 February 2007

1. veebruar

Nii, luuserid, täna oli mul nimepäev.

Special thanks siinkohal neile, kes märkasid imekombel õnnitleda (täpselt 5 persooni).
Ja oma superhea valge shokolaadi tordi söön ma ise ära.