26 May 2011

Luuleread

Kirjutasin sõbranna palvel tema lapse lasteaia lõpupeoks ühe luuletuse. Ise olen nii uhke selle üle :)


Meil on täna üks üllatus
pika tänukõne asemel.
Ainult teile kirjutatud luuletus
küllaltki heal tasemel.

Piret, oled olnud laste päike!
Kuu ja tähed ka
Meie tänu pole väike
Tahaks sind kõige eest emmata!

Birgit, oled olnud laste sõber!
Parimatest parim
Paber selleks liiga nõder
Tänu väljendaks maavärin

Pirgit, olid lastele kui komeet
Särav ja soovisabaga
Tänu sulle kõik need
Laste unistused täituvad

Maie, oled olnud laste jaoks
Alati ja iga päev
Tänu tänu otsa laob
Iga päiksejänku käed.

Suures liivalossis täna
Meie Päikesejänkude kamp
Ütleb „hüvasti!“ ja „tänan!“

Vanemate peas aga süttib lamp
Mis täis on sooja valgust
Aitähh teile, kasvatajad kallid
See kõik oli suure asja ilus algus!

25 May 2011

Mu elu sarnaneb järjest enam mingile draamakuningannade elust rääkivale koomiksile. Ühtlasi nii naljakas, kui absurdselt vihastama ajav. Käsi südamel, ega mulle igavus ja rutiin ei meeldigi. Aga no nii palju draamat?

Külmkapis on caesari salati tegemisest järgi jäänud paras kogus praetud kanatükke. Hea perenaine teeb neist 1-2-3 hõrgu pastakastme, eksole. Aga mitte siis, kui keegi valab need kanatükid endale taldrikule, üritab süüa, kirtsutab nägu ja viskab külmkappi tagasi. Siis viskab see õnnetu perenaine kanatükid vihaga hoopis minema, karjub veits teemadel "nii ei tehta" ja "oskamatus süüa teha".

See, kelle peale karjuti, solvub hingepõhjani ning hilisel öötunnil heidab magama voodi asemel toolil, pea söögilaual.Sest karjuva naise kõrval ju ei magata! Kui öösel üritan toolilmagaja piinad lõpetada, siis selle tulemusel heidetakse magama vannitoapõrandal. Tule taevas appi.

Veits mõttetööd keset ööd umbes kell 3.33, und ju pole kui siuke draama käib. Trambin vannituppa ja lasen dushist põrandalmagaja märjaks. Lõpuks ometi tuleb aru pähe. T-särk aga ei kuiva hommikuksi ära.

Krdi lugu küll.

24 May 2011

Glükosamiini klubi

Nii, nüüd on see siis käes - diskopaatia ja artrootilised muutused...
Kõlab nagu seda blogi kirjutaks üks pensionieelik, kes alustab oma hommikut seitsme eri värvi tabletikesega ja 1 validooliga nii igaks juhuks.

Tegelt on aga asi nii, et arst ütles - kui sa juba Maijooksust osa võtsid, pole sul häda midagi :)

Sest ma võtsin osa ja ma jooksin 7 kilomeetrit alla tunni! Õige tiba käisin ka, vahepeal olid mingid väikesed tõusud ja ma lihtsalt ei jaksanud. Ja rahvast oli ka küllaltki palju, raske oli ühtlast tempot ja trajektoori hoida. Ikka pidi põiklema ja kiirendama. Tipp-kehvhetk oli muidugi see, kui üks hallipäine proua keppidega lihtsalt mööda jooksis. Nagu mismõttes?

Aga nüüd jah, 1500 mg glükosamiini päevas ja nii saabki Karisma jälgedes mäkke ronitud ka haige seljaga :)

16 May 2011

Sünnipäevanädal

Sünnipäevanädal algas!

Sinise esmaspäeva asemel on küll vihmane, aga vaatamata sellele täitsa toremõnus päev. Kohvikus toodi lõunasöögi juurde just sooja, värsket saia minu nähes. Muidu on ikka nii, et minu lõunatamise ajaks on sai ammu sööjate kõhtu kadunud.

Kohe lähen teen natuke jooksulinditrenni, siis solaariumisse ja siis külla sööma ja klatshima. Mõnusad aktiviteedid :)

Mainimata ei saa muidugi jätta sedagi, et sünnipäevanädalat alustasin vanainimese kombel visiidiga röntgenisse. Lasin oma seljast pilte teha, et seljavalude põhjuse jälile jõuda ning midagi ses suhtes ka ette võtta. Aitab pullist ja seljavaludest. Ära on tüüdanud. Juba soovitati mulle ka taastusravikeskust Magdaleena polikliiniku all. Kui juba arstide juures käimiseks läks, panin Ida-Tallinna Keskhaigla poolt viimasel ajal tihedalt reklaamitud PAP-testi tegemiseks ka aja kinni. Imelisel kombel pakuti registreerimisel täiesti mõistlikke visiidiaegu. Tavaliselt hakatakse pakkuma 3 kuu pärast saabuvaid aegu...

Juuksuris on käidud, üks hooldus kokku lepitud, sünnipäevakoht leitud ja broneeritud - hakkab vaikselt looma :)

06 May 2011

Enese tundmaõppimine ja intuitsiooni arendamine on igavesti vahvad asjad. Aint, et nad rikuvad elu päris hästi ära...

Vahel mulle tundub, et nö liigne targaks saamine ei too sisse. Avab silmi liigselt, paneb asjadest liigselt ilustamata aru saama.

Ma saan imehästi aru,kui mulle valetatakse. Ma taipan lennult, kui mulle mingit hämamulli aetakse. Ma tunnen ära, kui asjas on miskit mäda. Ja ausalt öeldes ma vihkan seda tunnet, sest see rikub mu tuju ära ja teeb vahel ka kurvaks.

02 May 2011

Kontrollretk

Kontrollretke tulemusel eriti Hotelliveebi teenuseid enam ei usalda (tuleb üle kontrollida) ja Jurmala Spasse rohkem ei lähe. Ja oma tuttavatele neid kahte ka ei soovita.

Kui te kirjutate Hotelliveebi kaudu broneeringut tehes midagi olulist lisainfo kastikesse, siis on enam kui kindel, et seda infot keegi ei loe. Kui see siiski on sinu jaoks oluline info, siis kontrolli enne sõitu järgi, kas sinu nõutud tingimused on täidetud. (Soovitus on kirjapandud lähtuvalt isiklikust kogemusest.)

Mina igatahes otsustasin, et neid kahte ämbrit ma edaspidi enam ei kolista.

Varasemalt oli Jurmala Spa üks mu lemmikkohti ning seal on veedetud nii mõnedki ilusad päevad ja ööd. Tänaseks päevaks hakkab hotell ja teenindus väsima, kõik toimib just selle piiri peal, et "ähh, käib kah". Mingit naudingut või ohhooo-elamust hotellist enam ei saa. Nii mõnigi teenindaja võiks täitsa olemata olla. Näiteks napisõnaline turtsakas baarmen, tädiliku kamandamiskombega spa letitöötaja või siis hoopis valusalt konkreetne "ei, ei saa aidata" vastuvõtulaua teenindaja.

Tühjusest hommikusöögilauas ma ei hakka üldse rääkimagi! See on nagu nii elementaarne, et vaatamata sellele, et hotellis on palju rahvast, siis see ei tähenda, et hilisemad (ja mitte 10 minutit enne lõppu vaid ikkagi 1h enne hommikusöögi lõppu) laudajõudjad peavad valima tühja ja veel tühjema toidunõu vahel või siis üldse sööma toorest omletti??!

Kogu loo puänt aga seisneb selles, et hotellist sai lahkutud ikka korraliku pauguga :D (Ma väga loodan, et mu krediitkaart ei pea selletõttu kannatama).
Nimelt jooksis mu kaaslane esimese asjana hotellis kokku oma kunagise kallimaga. Nagu arvata võis, tekkis sellest mõned hetked hiljem tohutu draama! Eriti seetõttu, et tegemist oli väga ilusa tüdrukuga, kellele ma ilmselgelt oma parameetritelt alla jäin. Lisaks pidin taluma spa riietusruumis enda pealaest jalatallani ülemõõtmist. Ja see ajas mind eriti vihale, sest ma polnud seda situatsiooni ette näinud ja seega ka mitte ettevalmistunud selliseks enesenäitamiseks. Mossitasin hiljem ikka korralikult ja olin parandamatult pahas tujus. Mispeale kees üle ka kaaslane ning proovis rusikaga järgi seina ja voodipeatsi tugevuse. Oh seda verd, mida kõik kohad täis said -sein, põrand,voodipesu ja isegi kardinad. Siis selline verine kevadpüha ja nõidade öö.

Lõpuks oli muidugi kõik hästi ja valitses sulnis idüll :)