Äkki on AD-d need, mis ei lase enam kirjutamisele sundivatel emotsioonidel võimust võtta...? Suht hea rahulik mullielu. Miski ei aja väga närvi :) Ei pane reageerima.
No see oli ka, et uus töökoht ja sisseelamine hõivasid vahepeal suurema osa elust. Ja muidugi see ühistranspordiga harjumine. Praegu on juba enam vähem aga algul hoidsin küll kahe näpuga torust, endal nina terve sõiduaja krimpsus.
Puhkust ka väga see suvi pole. Seda intensiivsemad on õhtud ja nädalavahetused. Kui kõik asjad tuleks korda ajada.
Mõned deidid.... Sõbrannad juba rõõmustasid, et üle pika aja on deidid. Eks see ole väike samm edasi küll. Ma küll veel ei tea täpselt kuhupoole. Mul, ja ilmselt paljudel teistel naistel, on kalduvus kiirelt ära kiinduda ja juba suhteks pidama hakata väga varajases staadiumis asja. Selle vältimiseks on mul mitu erinevat, kellega deitida. Hajutan intensiivsust. Ei pane mune ühte korvi. Küll ma ära tunnen kui asi õige on. Seekord ei tõtta seda asja ise oma kätega õigeks tegema.
Ühe puhul tahaks küll põhimõtteliselt kohe sisse kolida. Tark, rahulik, tasakaalukas, kena, hea huumor. ilusad tätoveeringud, oma ettevõte, korralik auto ja oma korter. Ainus miinus on see, et ta teeb jube palju tööd. Ja siis on väsinud. Ja pool elust on kuskil teises linnas. Nii et ma ei näe reaalselt seda ruumi, kuhu mina mahuks. Või siis ta ei tahagi, et ma kuskile mahuks. Ja üldse oleks seda liiga vara mõelda ka.
Teine on suht sama hea. Tohutult hooliv ja hea südamega. Ülimõnusa kehaga, kogu aeg tahaks tema lähedal olla, taaskord hea huumor ja rõõmus meel. Miinuseid väga polegi. Ja tema puhul on lihtne see, et ta ei taha kohustusi (see siis tähendab suhet). Kuna ma ka ei tea, mida ma täpselt tahan, siis mulle meeldib, kui pole ootusi või kohustust kuskile eesmärgile jõuda. Ongi selline mõnus ajaveetmine. Praegu.
Muus osas läheb kõik sissetallatud rada edasi. Lapsed, kodu, töö. sõbrad. Kohutavad elektrihinnad ja kõikide asjade kallinemine. Sellega toimetulemiseks ma muidugi tööd vahetasingi. Samas ütleme nii, et hõisata pole midagi ja ülihea oleks, kui keegi võtaks kasvõi väikesegi osa kohustusi minult ära. Aga ei, pingutan üksi edasi. Eesti naine peab hakkama saama, kuidas, seda ei küsi keegi.