17 September 2012




Ma vist peaksin südamerahu mõttes vähem internetti ja ajalehti lugema :)
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kati-toots-ullatas-jaan-tootsi-55-sunnipaeval-romantilise-liuglemisega.d?id=64977062

Liuelda oma mehe juubelil teise mehega tema nina all? Ma nagu ei näe selles midagi toredat. Et oma mees seisab nagu töll, käed külgedel ja vahib, kuidas tema naine ilusa noore mehega tantsu kepsutab?

Heh, ma kahtlustan, et iga vähegi isane mees hoiab sellises situatsioonis pealtnäha viisakalt aga löögivalmis rusikat taskus. Rohkem isased ilmselt võtavad selle taskust välja. Juhul muidugi, kui nad oma naist armastavad.

Lugu sellest, kuidas kaksikuid mõnitati aga tegelikult ikkagi ei mõnitatud.

Ajendatud Eesti päevalehe artiklist: http://www.epl.ee/news/eesti/kaitsevagi-reamehi-alandavat-hauakaevamist-ei-toimunud.d?id=64969484

Vahel ajavad need haiged, riiklikud, bürokraatlikud, inimesevastased süsteemid ikka juhtme nii kokku, et tahaks kõva häälega karjuda: "Inimesed, tulge mõistusele!" Õigemini mitte inimesed, vaid ametnikud, tulge mõistusele.  Sest, kuidas saab terve mõistuse pärane olla olukord, kus kaksikud süüdistavad ohvitsere ajateenistuse ajal mõnitamises ja alandamises aga Kaitsevägi teatab, et "ohvitseride teguviisis inimväärikuse alandamist ei nähtud."

Mismõttes ei nähtud? Kaks inimest ju nägid ja tundsid? Tundsid reaalselt alandamist ja mõnitamist. Mismoodi saab keegi ametnik otsustada, et ei tegelikult nad ei saanud seda tunda.

Mõistan muidugi, et ajalehtedes kajastatu ei ole kunagi 100%-liselt puhas tõde. Ja et näiteks needsamad kaksikud võisid tegelikkuses olla ilgelt tüütud ja allumatud tegelased, keda peeti vajalikuks korrale kutsuda. See selleks. Samas ma aga ei näe, et kaksikutele oleks selle juurdluse käigus midagi süüks pandud. Või et nad oleksid olnud teenistuse käigus mitmeid märkusi saanud korrarikkujad.

Ainus asi, mida kaksikutele ette heidetakse on see, et nad ei tulnud andma täiendavaid ütlusi. Õige kah, mida siin enam rääkida on. Kõik sai esimese korraga öeldud.

03 September 2012

Vahel on ikka elu nii kuradi ebaõiglane ja eriti teravalt tunnetad seda siis, kui pead mõnusas vinoteegis hea punase veini joomata jätma. Pooliku klaasi laualejätmine näib suisa pühaduseteotusena. Lihtsalt teed südame kõvaks ja astud minema... Küll ukse taga jõuab nutta.

Väisasin nimelt Pärnu linna äsjaavatud peenemaid vinoteeke. Reklaami ei tee aga üks koht oli hubasem kui teine. Ilmselt sellepärast, et proua omanik on tuttav :) Kuna koha peal jooke väga manustada ei saanud siis kahmasin igaks juhuks pudeli kvaliteetset Itaalia ökoveini ka kaasa. Sõnad loeti peale, et joo kuidas tahad aga ära sa jumala pärast seda hinnalist veini toidutegemisel kasuta!