31 March 2007

Roopa ralli



Mind lubati täna mõneks kuldaväärt adrenaliinirohkeks hetkeks Mazda3 MPS-i rooli. Vaatamata pea 10-aastasele sõidustaažile ei osanud ma algul nö. sportsiduriga midagi peale hakata. Hea, et välja ei suretanud veel, jõle piinlik oleks olnud.

Ehh, milline auto…Milline auto! 2,3-liitrine neljasilindriline turbomootor, võimsust 250 hj ja maksimaalne pöördemoment 380 Nm, maksimaalne kiirus piiratud 250 km/h.

Pärast oma leegiheitjasse istudes oli tunne nagu oleks vahetanud sõiduauto hobukaariku vastu, kiirust polnud ollagi.

Ei tea, kas on juba liiga hilja rallisõitjaks hakata? :)

30 March 2007

Seks müüb


Lihtne põhjus miks mu blogi „Ajaveeb 2007” konkursil edu ei saavuta on see, et siin pole sõnagi räägitud seksist :)

Lihtne põhjus, miks siin seksist ei räägita on see, et pole millest rääkida. On tsölibaat – osaliselt vabatahtlik, osaliselt paratamatu reaalsus. Nii et Linn on aga Seksi ei ole.

Ja kui ma kuulen veel kommentaare stiilis: „sina ja üksi, ei usu…!”; „sinul ei peaks küll raske olema meest leida”; või „kle, nalja teed või?!” siis ma hakkan märatsema…

29 March 2007

Ma leidsin luuletuse, milles tundsin ära iseenda...

Vaatan su otsustavust: teed oma elust
range arhitektuuri. Korrus korruselt
kerkid kõrgemalt. akende ruuduline rivi
helkimas loojangukumas. Aga üks neist
kõige ülemisel korrusel on paokil
ja sealt vaatab kasvavasse hämarusse
hing - öösärgis, juuksed sassis, silmad segased,
kokkusurutud suus ei tea veel,
kas appihüüd või karjatus: "Minge ära!"
või "ärge jätke mind üksi!"
või mõlemad korraga.

/J. Kaplinski/

Tõsine tervisesportlane

Oi, ma olen tubli. Ma kepikõndisin eile linnulaulu ja samblalõhna saatel terviserajal 3 inglise miili nii, et selg oli märg. Tundsin tõelist mõnu igast sammust, mis ma oma peamiselt suures nahktoolis pehmelt istuma harjunud jäsemetega tegin.

Ega ma ei ole mingi suur sportlane. Praeguseks on kätte jõudnud see elufaas, kus aeroobikatrenni ei vea mind ükski vägi. Kuigi ma ei salga, et veetsin trennisaalis higistades ja hüpeldes nii mõnegi aasta ja isegi nautisin seda.

Täna on higist ja veremaitsest suus tähtsam see, et ka vaim saaks treeningust kasu. Äraütlemata mõnus ongi seetõttu (kepi)kõndimine. Ma olen oma elukoha lähistel läbi seigelnud kõik väikesed tänavad. Lihtsalt kõndinud ja mõelnud igasugu toredaid mõtteid.

Teine koht, peale tervise- ja muude kõndimist võimaldavate radade, kust mind leida võib, on ujula. Ühte kunagist, Jaana Padrikut iseloomustavat, ajaleheartiklit parafraseerides olen ma veeloomake. Ma armastan vett hullupööra igal kombel. Ei ole paremat lõõgastust töökoormast vaevatud närvisüsteemile kui tunnike ujumist, väike karastus välibasseinist, sooja veega mullibassein ja kõige lõpuks natuke sauna.

Ja vaikselt, väga vaikselt olen hakanud tegelema joogaga.

Aga põhirõhk on sellel, et ma teen sporti just siis, kui mul on parajasti tuju ja tahtmine. Regulaarsus ei ole minu jaoks. Mitte üheski eluvaldkonnas :)

27 March 2007

Erikuradi debiilikud, tramaeivõi!

Vähemalt üks kord päevas lasen ma kuuldavale kogu oma rämeda sõnavara. See tuleb sellest, et ma sõidan iga jumala päev autoga ja iga jumala päev pean ma rinda pistma mingite erikuradi debiilikutega.

Ma ei hakka halama teemal, kui masendav on liiklus Tallinnas. Kui oled huntide seas siis ka ulud koos huntidega – ehk õpid sõitma nii, et sa jalgu ei jääks ja niisama tropp ei oleks.

Aga hinge ajavad täis need süüdimatud debiilikud, kes käituvad liikluses just nii nagu parajasti pähe tuleb! Rsk, leidke oma rahuldus mujalt kui liiklusest.

24 March 2007

Päevateekond

Sõitsin täna pea 400 kilomeetrit, et imetleda kevadet lõunaosariikides.

Päike sillerdas jumalikult, kuid samas halastamatult demonstreerides mu auto esiklaasi läbipaistmatust. Teeäärsete putkade varjus istusid reedeõhtust väsinud, kuid rõõmsameelsed külapoisid ja korkisid lahti oma esimest külma õlut. Vingemad külapoisid toetasid oma pudelid 15 aastat vana Mazda tagaotsale monteeritud aerodünaamilisele abimehele ja seisid samas auto kõrval, rind uhkusest kummis.

Nii Raplas kui ka Türil askeldasid inimesed oma laupäevahommiku askeldusi. Viljandisse jõudsin juba unisel lõunaajal. Ja mõnekümne kilomeetri pärast puudutas mu jalg kevadvetest läbimärgunud maakamarat.

Ah, milline õndsus! Milline õhk! Milline vaikus!

Lumikellukesed ja märtsikellukesed. Lehehunnikust tõusev suits. Täielik tuulevaikus. Nii hingematvalt valusilus, et oleks tahtnud kohe luuletada. Kopsud täitusid aegamööda puhta kevadõhuga ja pea läks õnneuimaseks.

Ja siis ma nägin TEDA! - imeilusat kirjut liblikat... Mis tähendab seda, et mind ootab ees üks äraütlemata kirju suvi ja see kirjusus on täitsa teretulnud :)

Tagasiteel sõitsin nii mõnegi kilomeetri vastassuunavööndis, sest loojuv päike oli vaatepilt, mille kõrvalt ei olnud aega ega ka tahtmist teed jälgida.

Üks mu kunagine kursusevend on öelnud kõige tabavamad sõnad kevade kohta: “Kevadel on alati selline tunne, et jääd millegist ilma….”

21 March 2007

Miks ma Sulle võimalust ei anna

Täna on kummaline-kummaline päev.

Esiteks ma ei jaksa ega taha midagi teha. Õudne väsimus on peal kõigest ja kõigist. Füüsiline põhjendus mu olekule on see, et viimase kahe öö jooksul kokku olen maganud vaid 7,5 tundi ja kahjuks ei ole ma V. I. Lenin, kes sai hakkama 4-tunnise ööunega.

Vaim on ka väsinud. Enese ja teiste kuulamisest, otsustamisest, võimalustest, millega ei oska midagi peale hakata, kahtlustest ja kõhklustest, uskuda tahtmisest ja hirmust, et see lõpeb niikuinii halvasti.

Raske on kuulata Sinu suuri sõnu armastusest ja samas teada, et sellest ei tule midagi. Toetada korra pea Su õlale ja tunda Su lõhna. Kõlkuda iga kord reaalsusest ebareaalsusesse ja tagasi. Saada kui korraks sõrmeotsaga puudutada midagi, millest unistanud ja lasta siis sellel jälle minna, sest see pole tõeline.

Ma ei suuda elada nii vabalt, et võtaks vastu kõik, mida elu ette söödab. Ja alles hiljem otsustada, kas see asi läks nüüd puusse või mitte. Ma tahan ette teada, et olukord on ohutu ja haiget ei saa.

18 March 2007

Footonite tõde

Lasin huvi pärast testida põgusalt oma organismi tervislikku seisukorda footonresonantsteraapia abil. Selle meetodi aluseks on teaduslik fakt, et enne mis tahes biokeemilist reaktsiooni on alati elektromagnetiline võnge. Patsiendi seisundi määramiseks pole tarvis muud kui võtta pihku metallpulk. Testija peos on mõõteelektrood, mis «kõnnib» läbi kõigepealt vasaku käe sõrmede nõelravipunktid.

Tulemus heidutas mind. Kena proua, kes mind testis, teatas, et ma olevat teinud tema praktika jooksul kõige negatiivsema rekordi. Kui normaalne rakupinge on 65–70 millivolti, siis minu närvisüsteemi punkt andis tulemuseks 20 millivolti. Ehk, et lahtiseletatuna tegemist on väga nõrga vibratsiooniga, mis viitab stressile, depressioonile, ülekoormatusele, ja see võib põhjustada vägagi tõsiseid tervisehädasid. Ta küsis mu käest, et kuidas ma üldse niimoodi tööl käin?

Tegelikult ma aimasin seda tulemust ette. Ega ma ju poleks testinud, kui mul kahtlusi ei oleks. Aga samas mul on olemas peaaegu kõik vajalik õnneks. Miks ma peaksin olema stressis või depressioonis? Miks…

Üks inimene arvas, et ma valetan endale oma tunnetest ja mõtetest ja emotsioonidest. Sel juhul päris hästi olen valetanud, sest ma ise usun. Aga närvisüsteem, näe, ei ole uskuma jäänud. Ilmselt aga on sellel inimesel mingis punktis õigus.

Ja miks ma kainena suudan kõike kenasti kontrolli all hoida, kuid alkoholi tarvitanuna tekitan olukordi, mis hiljem valmistavad mulle tõsist piinlikkust? Miks ma üldse tunnen piinlikkust, kui olen vähesed tunnid end tõeliselt vabalt tundnud?

Mida ma valesti teen? Mida ma ei näe?

17 March 2007

Lehvitan lemmikbeibele

Lemmikbeib läheb Tartu sisse ära, kui nüüd tema enda väljendit kasutada.

Kes oskas arvata, et sellest ninarõngaga, kummalisest ja pröökavast neiust sirgub minu lemmikbeib. Imbus teine vaikselt meie asutusse ja sebis alul kõige tihedamini oma istumispaiga ja suitsutoa vahet. Kandis kõikmõeldavat värvi riideid ja kingi ja muutus kuidagi äkitselt südamelähedaseks.

Lemmikbeib tõi minu ellu naljakaid seiku ja katkimagatud madratseid ja uusi tuttavaid. Ja kes muu kui tema mõistab selle valu tähendust, mis tuleb meie juurde pärast alkoholiga liialdatud ööd.

Lemmikbeib õpetas, et mehed on kas kronnid või munnid ja lohutas alati, et meeste pärast ei ole vaja põdeda.

Lehvitan sulle senikaua kuni su rohekashall “seljakott” on Tallinna piiri ületanud ja vurab Tartu poole. Imetlen su tahtmist ja suutmist kogu elu pea peale keerata ja teha asju südamega. Kõike head sulle edaspidiseks ja ehk kohtume veel.

Nägemisteni, lemmikbeib!

14 March 2007

Tõestisündinud lugu

Mul on tulevasele mehele palju nõudmisi. Ma võiks täis kirjutada mitu lehekülge. Aga ma poleks osanud kunagi oma nõudmisi nii kokkuvõtlikult esitada, nagu ma täna kuulsin.

Ma kuulsin mehest, kellele naine andis kodust kaasa poenimekirja, milles oli muuhulgas kirjas mikrolaineahi ja käsitolmuimeja.

Ma tahan ka just sellist meest :)

12 March 2007

Sinine esmaspäev

Mul soovitati täna ennast põlema panna…

Nüüd ma olen 99% veendunud, et minust ikka ei saa mingit asja. Lisaks üüratule küünilisusele on mul väidetavalt veel suur hulk muid halbu iseloomujooni. Kõigepealt ma olla üks lootusetult kade inimene ja siis ma veel solvan inimesi igal sammul.

Uuendused minu jõledasse iseloomu on järgmised – mul on ülespuhutud ego, ma targutan ja ma vaidlen ilma asjast midagi teadmata.

Ma ei teadnudki, et ma olen nii Paha Inimene. Ja ausalt öeldes ega see teadmine mind õnnelikumaks küll ei tee.

11 March 2007

Pühapäeva pärastlõuna

Õppetunnid

Kas võtsid õppust vaid neilt, kes kiitsid sind ja olid õrnad
su vastu ja seisid su eest?
Ei korjanud tarkust sa nende käest, kes sind tõukavad ära
ja liituvad sinu vastu?
Või kes põlglikult kohtlevad sind või riidlevad sinuga?

Walt Whitman

Ametlikult alkohoolik


Aga ma annan vähemalt plusspunktid endale üritamise eest.
Mul oli raudkindel plaan minna sünnipäevale oma autoga ja sellega sealt ka tagasi tulla. Kuid Krista rikkus selle plaani ära, tulles mulle autoga järgi.

Ma suutsin vastu panna ahvatlevale veinipakkumisele ning viinaisu mul ka polnud :)
Aga kui märkimisväärset kogust alkoholi sisaldava kapi sisemusest ilmus välja Martini, olin ma müüdud…

Vähemalt jätkasin ma oma sünnipäevadel-palju-ja-häbenematult söömise traditsiooni. Mis pole muidugi ka ime, arvesse võttes Etu ja Priidu kokakunsti ja oskust valmistoitu kenasti lauale paigutada.

Meil on ikka üks väga šeff seltskond.

08 March 2007

Kommentaarimisest

Kui Sa soovid mulle esitada temaatilisi küsimusi või kosta midagi mu blogijutu peale siis võid vabalt jätta vastava jutu alla kommentaari. Ei pea helistama või eraldi e-maili kirjutama. :)

07 March 2007

Sõpruse Puiestee Filmivestival

Alates 06. märtsist kuni Videoplaneti hullumaja kampaania lõpuni kestab minu kodus SÕPRUSE PUIESTEE FILMIFESTIVAL. Filmiprogramm on täiesti ettearvamatu ja eelinfot kava kohta ei anta. Küll aga saate lugeda juba vaadatud filmide kohta.

1. “ Saatan kannab Pradat” – Väidetavalt komöödia ainult, et mina ei naernud kordagi. Pigem oli kurb. Kurb inimeste pärast, kes arvavad, et töö ja karjäär tähendavad elus kõike. Ja et eduni jõuab ainult läbi valu ja vaeva. Filmi päästavad võrratu Meryl Streep ja paralleel mu enda praeguse tööga. That`s all.

2. “ Metsik loodus” - Tegu on hr. Disney multifilmiloominguga. Kirkaim tegelane koaalakaru Nigel, kellele on hääle andnud Eddie Izzard. Suuresti selle tegelaskuju, ja lapse rõõmuks muidugi ka, olingi nõus seda filmi vaatama. Nigeli suust tulid ka filmi parimad naljad – “Sprechen Sie koala?” Ahjaa, üks sporditarkus ka filmi kõrvaosatäitjatelt – “Sõnnikurulli veeretamine ajab kanni trimmi”.

3. “Uus maailm” – Uskumatult ilus ja hingematvate kaadritega loodusfilm, taustaks mitmekordse Oscari-võitja helilooja James Horneri muusika. Ja lisaks muidugi ka Armastus kauni indiaani neiu Pocahontase ja kapten John Smithi vahel. John Smithi mängib kõikide naiste maiuspala – tõeline tätoveeritud alfaisane Colin Farrell. 130 väga nauditavat minutit minu elus.

4. "Minu endine superpruut" - Kui filmitutvustus ütleb, et "Matt purustas Jenny südame. Jenny kavatseb purustada Matti täielikult", siis peaks see ju filmi sisu osas üsna ettevaatlikuks tegema. Aga asi oli ilmselt hilises kellaajas ja mõningases sõiduväsimuses, et see film DVD-mängijasse sisenes. Parim üllatus - Eddie Izzard! Kahjuks küll suht kahvatus rollis. Paralleel filmi ja reaalelu vahel puudub - mina lähen lahku suure nutuga, mitte käed rusikas. Võibolla peaks kord seda bitchi ja kättemaksu varianti proovima? :)

5. "The Matrix Revolutions" - Kuigi alul arvasin, et jubanähtud filme käimasoleva festivali raames ei vaata, tegin siiski erandi. Tasakaalu huvides. Matrixit pole vist mõtet kommenteerima hakata - kes on näinud, see teab isegi ja kes pole näinud - too bad...

6. "Solaris" - Ma ei ole suur ulmesõber aga see film on küll nii suurepärane ulme, et ajas mul aju täiesti keerdu. Kvantfüüsika ja meele peegeldus reaalsusesse. Me näeme enda ümber ainult seda, mida me tahame näha või mida me oleme harjunud nägema. Meil kõigil oleks vahel vaja vaadata elu läbi Solarise perspektiivi. Boonuseks Georg Clooney ja paar imeilusat hetke tema alasti keha.

7. "Mõru kuu" - Alla 18-a keelatud :)
Üks legendaarsetest Roman Polanski filmidest. Polanski filmid on küünilised, täis meeleheidet, pessimismi, pettumust maailma humaansuses. Polanski tegelased käituvad perversselt, ometi tõepäraselt, olles väljas oma huvide eest, kas seksuaalsest ihast või materiaalsest ahnusest. Film on pärit 1992. aastast ja Hugh Grant on poisikese- moega.

8. "Kokkupõrge" - Külmavärinaidtekitavalt ja nutmaajavalt hea film Inimestest. Muusika eest võtan mütsi maha.

9. "Päevaraamat" - Film, mis toetab minu teooriat sellest, et armastus on olemas. Tuleb see ainult ära tunda. Ja julgeda sellele järgneda. Kõik muu tuleb iseenesest.

10. "Superman tuleb tagasi" - Kui tegevus oleks toimunud Eestis, süüdistataks Supermani raudselt eraviisilises jälitustegevuses vastavalt Karistusseadustiku §-le 137 ja karistataks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Ei ole siin midagi röntgenpilguga läbi majade vahtimist. Ja kuna filmi jooksul selgus, et Supermanil on poeg, siis on oodata veel palju toredaid Supermani seiklusi ja filmi järgesid.

11. "Kohv ja sigaretid" - . Ma üldse imestan, et selline film Videoplanetis oli. Tegemist on must-valgete lühifilmide jadaga. Filmi tegelased joovad kohvi, suitsetavad ja räägivad. Tunne oli sama nagu istuks ise kohvikus ja jälgiks kõrvallauda. Suitsuisu tekkis ka millegipärast. Tegelased nii nautisid kohvi joomist ja suitsetamist sinna kõrvale. Hea tarkus kõrva taha panemiseks - miks on tore juua kohvi enne magamaminekut: siis tulevad kiired unenäod..nagu ralliautoga sõidaks kõigest mööda.

12. "Jutud käivad.." - Päikeseloojang paistis sulnilt mu aknasse ning oli just õige hetk ühe paduromantilise filmi vaatamiseks. Kuigi kas paduromantikaks liigitub film mehest, kes on seksinud nii ema, vanaema kui ka tütrega?
Aga Jennifer Aniston ütles filmis nii ilusti oma advokaadist peigmehele: "Ma ei tulnud sulle ütlema, et ma ei saa ilma sinuta elada. Ma saan ilma sinuta elada. Ma lihtsalt ei taha."

13. "Öine patrull" - Kui siiani seostus mulle sõnapaar "Nochnoj dozor" peamiselt Pronkssõduri valvamisega siis juhtus see lihtsalt minu teadmatusest. Tegelikult on tegemist Venemaal väljaantud bestselleri vägagi hollivuudiliku ekraniseeringuga. Aga liiga hollivuudiks minekut takistavad õnneks mõned ehtvenelikud elemendid. Näiteks sõidab patrull ringi palju vingema leegiheitjaga kui mul.
Hoiatus: Naised, ärge seda filmi üksi vaadake.

Lõpp.

03 March 2007

Roosiõievann


Igas päevas peab olema üks nauding.

Näiteks laupäevaõhtune roosipiimavann roosiõielehtedega. Vannivesi on mõnusalt piimjas ja vee pinnal hõljuvad punased ja roosad roosiõielehed. Lisaks veel arvukalt küünlaid ja mahe muusika…

Roosiõielehed liibuvad hellalt mu rinnale ja vesi otsekui silitaks mind tänu piimas sisalduvale roosiõlile. Silmad suletuna viibin tohutus roosiaias, lillede hõng paneb mu haistmismeele ärevamalt tööle.

Soe vesi rammestab, unelen, unistan, kuulan Enya sensuaalset häält. Liigutan kätt õrnalt mööda...eee... veepinda ja imetlen õielehtede keerulisi piruette. Tõstan põlved ja jälgin veenirede aeglast laskumist mööda küünlavalgust peegeldavat nahapinda. Vanniäärel on pisipiiskadega kaetud klaas külma kirsimahlaga.

Kahjutundega jälgin hulgaliselt naudinguid pakkunud vannivee minekut. Haaran suure froteerätiku ja mässin end sellesse. Veidi hiljem teki alla pugedes tunnen ikka veel oma nahal rooside vaevumärgatavat hõngu…

Kuumade tervitustega pühendan selle loo kõigile oma meeslugejatele :)

01 March 2007

Pikad juhtmed

Kohati ma olen ikka täiesti blond :)

Eile õhtul sõitsin koju ja äkki klikkas! Üks (mees)töökaaslane rääkis mulle päeval jutu sellest, kuidas modellidel on hirmus mure. Kuna nad on nii ilusad siis arvavad kõik mehed nende ümber, et tibil on raudselt mehi jalaga segada ja seetõttu ei julgeta neile ligineda. Ja modellid on kurvad oma uhkes üksinduses. Ja siis ta jätkas juttu sellega, et kurb, et minul pole kedagi, kes mu õlgu masseeriks...

See oli raudselt üks viimase aja keerulisemaid komplimente! Mul võttis sellest aru saamine aega nii umbes poole tööpäeva jagu.