27 July 2016

Külalised - alati oodatud.



Suvel saab igasugustest portaalidest lugeda hädakisa, et "elan uhkes majas, mul on aed, kõik sulelised ja karvased tulevad sööma ja grillima, ei taha!

Mõni vihjab, et vaat talvel olete teretulnud siis kui igav on. Teine teatab, et talle ei meeldi end ise külla kutsunud ja peale pressinud inimesed. Kolmas soovitab, et kuulge, uhked maja- ja aiaomanikud, pange nad tööle! Las rohivad või midagi.

Ma ei tea, ma olen siis vist veidi imelik. Mulle hirmsasti meeldivad inimesed, kes küsivad, et ou kuule, mis teed, tuleme külla? See võtab minult hiiglasuure kohustuse ära näiteks koristada ja süüa vaaritada. Ütlengi ausalt, et supervärk, astu läbi, mul pole süüa ja toad on kahh koristamata. Ise hüppan kiirelt poest läbi enne kojujõudmist, võtan mingeid ahjupandavaid, sügavkülmutatuid  pirukaid või miskit puuvilja ja kepsan rõõmsalt koju külla tuleva sõbraga kvaliteetaega veetma. Või keerame kärmelt miski salati koos kokates kokku ja naudime seda.

Isegi nii võib lausa juhtuda, et luban oma sõbra oma väärtuslikule  1m x 1m murulapile ja grillimagi, kui ta midagi kaasa toonud on.

Mul ei ole sõpru, kelle küllatulekut ma ei oota. Ma julgen rahulikult väita, et ükskõik millistest  minu sõpradest mulle helistab ja tahab külla tulla, ta on alati oodatud. Isegi kui ma olen parasjagu kuskil masendushoo põhjas, võtan ma end kokku ja rõõmustan, sest on tore, kui sul on inimesi, kes kutsuvad end ise külla :) Vahel (loe: üsna tihti) mul pole jaksu ega tahtmist inimestega suhelda, siis on on hiiglama tore, kui sulle lihtsalt helistatakse ja tullakse külla.

Milleks mulle suur söögilaud ja rohetav aialapike, kui ma seal istuks üksi ja erakuna?






25 July 2016

Minu ema elab täiega

... ja läheb umbes neljandat korda juba mehele.

Me õega naersime, ehk veidi ka kibedalt, et ta käib meie eest ka mehel ära. Sest me oleme kahe peale tervelt ühe korra mehel olnud. Mitte kahe peale üks mees, ärge valesti lugege.

Aga neljas kord? Jumal hoia, mul pole vist suhteidki nii palju olnud. Graafikus püsimiseks oleks ma pidanud praegu juba teist korda mehel olema. Aga selle asemel olen puhta üksi ja niimoodi ma küll rekordit ei ületa.

Minu tütar teatas üks õhtu lobisemise käigus, et mina olevat talle eeskujuks - selline tubli, iseseisev ja tugev naine, ei vaja kellegi abi ja elab kõik elu sündmused mängleva kergusega üle. Tema jutt polnud muidugi üks ühele selles sõnastuses, ma veidi liialdasin ka. Aga põhimõte jääb samaks. Ühelt poolt on mul muidugi kurb, et ma pole talle olnud eeskujuks õnneliku armastuse ja pereelu osas. Samas teiselt poolt ma olengi teda kasvatanud selle põhimõttega, et kõigega tuleb ise hakkama saada ja naine on nö ka inimene, mitte sissetulekuta, ripsmepikendusi plõksutav kodukana, kes siis kui mees uuema ja noorema leiab, on äkitselt kompsudega tänaval ja ei oska midagi peale hakata. (mitte midagi halba koduperenaiste või ripsmepikenduste kohta).

A noh, minu ema mulle küll eeskuju pole.

11 July 2016

Numbrimaagia



Absoluutselt ükskõik, millisele numbreid näitavale objektile ma viimaste nädalate jooksul oma pilku ei heidaks, vaatab sealt vastu mõni järgmistest kombinatsioonidest:

1.11
11.11
13.13
16.16
21.21
jne
jne...

Ma saan aru, et mulle tahetakse midagi öelda või mingi tähtis informatsioon edasi öelda. A no hetkel on täiesti tume maa... Mida ma teadma pean, mis infot mul vaja oleks? Kuhupoole jooksma peaks.
Veits napakas on juba iga kord enne kella vaatamist pisuke hetk karta, et mis numbrikombinatsioon seekord siis?

Oeh, ma olen halb vihjete, mõtete ja tunnete lugeja. Öelge mulle otse!