14 July 2017

Karm, tätoveeritud mutt



Mul on käe siseküljele tätoveeritud kaks sõna ühest Dima Bilani loost. Kui mu pojaraasuke üks kord küsis, mis sinna kirjutatud on, siis ma vastasin talle, et seal on kirjas: "Emme armastab sind kõige rohkem maailmas".

Tegelikult on sinna vene keeles kirjutatud "Leida sind". Kui Taturin seda tätoveerima hakkas, siis ta naeris tükk aega ja küsis, kas ma ei tahaks sinna kirjutada ka näiteks "leida triikraud" vms. Ei tahtnud :)

Need kaks sõna tähendavad minu jaoks palju. Ja ku see idee mulle pähe tuli siis ma teadsin kohe - see on õige asi. Ja ma tunnen nii siiamaani.

Aga nagu nad ütlevad, ühe tätoveeringu tegemine tähendab ka teise ja kolmanda jne tätoveeringu tegemist. Ja märkamatult ongi pool keha tätoveeringutega kaetud. See on sõltuvus. Nüüd ongi saabunud see hetk, kui mina tahan ka oma käel olevaid sõnu millegagi täiendada. Aga hetkel pole veel pähe tulnud õiget asja. Tean, et see peab olema ilus, naiselik ja värviline. Et kui ma seda vaatan siis ainult imetlusega.

Nüüd mul ongi kerge ärevus hinges. Ma tean, et ma tahan ja ma tean, kelle juurde ma minna tahan. Ootan põnevusega, millal mulle see õige pilt pähe tuleb.

28 June 2017

Üle 100 aasta spas - V spas

Miski ei tekita minus rohkem elevust ja uudishimu kui uue spa avamine. Isegi kui ta asub Tartus, Mis ei ole minu lemmiklinnade TOP-is.

Pilt vSpa kodulehelt

Hoidsin ennast jooksvalt kursis avamisjärgsete etteheidete, kriitika ja hinnaskaalaga. Varitsesin nö õiget hetke. Ja siis äkki oskas V spa  ühe reklaamiga täpselt õigele nupule vajutada. Idee oli selles, et veeda jaanipäev hubasemalt kui see traditsiooniline 10- kraadine jaaniõhtu. Jumal kuidas see mind kõnetas. Ma nii ei tahtnud kuskile külmetama minna aga kodus ja Tallinnas ka nagu passida ei tahtnud. Mõeldud- tehtud, superior tuba broneeritud läbi Booking. com-i, et jääks ikka taganemisvõimalus ka. Hinnaklass nagu ikka - kallimapoolne.

Kuna mul on saanud juba traditsiooniks pikemaid seiklusi ette võtta mõne ülimugava automaatkastiga tutika autoga siis rendipoiste (LINK) käest sain taaskord abi uue Ford Mondeo näol.

Ford mondeo - suht hea sõiduriist

Sõidumugavust jätkus aga edevust jäi suts väheks :)

Tartu tee on mul pähe kulunud pärast 5-aastast ülikoolistaaži. Ja ma isegi ei oska öelda, miks see linn mulle hingelähedaseks pole saanud. Tartusse jõudes oli linn inimestest ja autodest suht tühi. Küllap kõik on Pühajärvele põrutanud, mõtlesin ma endamisi. Mõnes mõttes oli päris hea, et autosid oli vähe, sest V spa leidmine esimese korraga polnudki nii lihtne ja tegin ikka kaks tiiru ümber Kvartali, enne kui julgesin parkimismajja sisse sõita ja voila - leidsingi kohe hotelli sissepääsu. On olnud kuulda nurinat, et sisseregistreerimine kell 16.00 on veits liiga hiline inimeste meelest aga mina olen kogenud, et võimalusel saab ka juba kella 2-3 paiku sisse, kui kenasti küsida ja tuba on korras.

Vastuvõtu neiude selja taga on väga lahe ja zen mullisein, seda võibki jääda vahtima :)  Ja see hõivas tükiks ajaks ka lapse tähelepanu.  Superior tuba oli minu meelest väga ilus, paljuski ebapraktiline aga siiski - ilus!

Tuba hotellis

Vaade aknast oli nukker. Ma nägin seda koledat vana maja, mis mulle juba ülikooli ajal ei meeldinud. Aga kui just aknast välja ei vaadanud siis oli kõik väga kaunis, nii et hing lausa puhkas. Kuna ma olin lapsele spad ja ujumist lubanud siis polnudki muud teha kui ujumisrõivad selga ja minekut. V spas olid väga lahedad hommikumantlid, sellised dressiriide moodi ja kapuutsiga. Lapse oma toodi küll alles küsimise peale aga ma ei tihkaks selle peale pahandada, et see meid juba toas ees ei oodanud.

Spasse sisenedes selgus, et polnudki kõik inimesed Pühajärvele sõitnud, vaid olid hoopis vspasse tulnud. Kui ma isegi algul kartsin, et olen ainus loll siis selgus, et siiski mitte ja terve maja oli välja müüdud. Samas hajus see rahvas kenasti spa peale ära ja sellist tunnet küll ei olnud, et ujuks inimsupis või et sauna ei mahuks. Spas oli suur bassein erinevate mullialadega ja voolubasseiniga. Siis oli sobiva sügavusega laste bassein, hulgaliselt mullivannikesi, see külma-kuuma basseini vahet  ja kividel kõndimise koht, aurusaun, aroomisaun ja midagi veel ja siis veel eraldi tasu eest saunamaailm. Kõik vajalik oli ühesõnaga olemas. Ette võiks heita ainult seda, et põrandad on ülilibedad. Lapsel õnnestus kukkuda ka siis, kui ta isegi ei jooksnud. Väikseid kukkumisi oli näha siin ja seal ja ma isegi libisesin paar korda.

Pärast ujumist vaatasime, et väljas veel soe ja päikseline ning käisime väheke Raadil ja ERMi juures seiklemas. Ööuni hotellivoodis oli väga kosutav. Tõeliselt mõnus voodi oli. Hommikusöögi ajal oli taaskord näha seda majatäit rahvast, mis tähendas seda, et ruumi ei jätkunud. Hommikusöök ise oli piisav, maitsev ja šampanjast ma ei hakka rääkimagi.

Muide, meie oleme need külalised, kes ei suuda lahkuda täpselt kell 12. Tõepoolest, vabandage! Sest esiteks on vaja kaua magada, siis on vaja pikalt hommikust süüa ja siis on ju vaja veel tunnike spas olla ja viimast võtta. Tavaliselt suudan koti kokku pakkida kella poole 1ks, just sobivalt selleks ajaks kui alt vastuvõtulaud tuppa helistab ja küsib, kaua meil veel läheb.

Oma Tartu seikluse lõpetasime AHHAA keskuses, mis oli imekombel 24. juunil avatud ja otse loomulikult - rahvast pungil täis. Aga jälle - suur maja, palju nurki, kõik mahtusid ära. Enne koduteele minekut veel väike McDonaldsi eine (ka üle 100 aasta) ja suund Tallinnasse.

Mis ma kokkuvõtteks ütleksin - Vspa on täiesti arvestatava interjööri ja spaga koht, oma hinda väärt. Kui nad nüüd nende libedate spa põrandatega midagi ette võtaks ja ehk mõned lisateeviidad paigaldaks, sest spa asukoht on ikka päris hästi ära peidetud.


*Ma pole mitte kelleltki sentigi saanud, kõik on minu isikliku kulu ja kirjadega :) 

27 June 2017

Raha tuleb, raha läheb



Mul tuli täna äkki oma viimaseid 5-euroseid lehvitades ja ära kulutades meelde, et lugesin hiljuti Mai-Liisi lugu sellest, kuidas enne kuu lõppu raha otsa saab (LINK)  Minu viimased 10 eurot läksid täna näiteks nõukaaegse esmaabi karbi ja Karu Aabitsa peale. Esmaabikarp  oli nö investeering ja läheb kohe internetipoodi müüki. Aabits on lapsele tähtede õppimiseks. Veel on mul vaja osta.eest paar asja välja osta aga hetkel pole nende jaoks ressurssi, õnneks on müüja väga tore ja mina juba vana klient. Sellega seoses tuli mul äkki vana lugu meelde, kuidas ma oma Superkangelasega kunagi riidlesin - et perel raha otsas ja tema surfab osta.ee-s ja sebib mingeid asju sealt endale. Et kurat, enne vaja arved maksta ja siis alles šoppama hakata. A mis ma ise nüüd parem olen, mõtlesin äkki :)

"Raha otsas" on minu jaoks täiesti normaalne eluolukord. Tihti juhtub lausa nii, et keset kuud ja peale arvete ära  maksmist ongi konto praktiliselt nullis. Ja siis hakkab peale üks Suur Leiutamine, kust raha juurde saada. Näide elust: leidsin sekkarist kvaliteetse ja kaasaegse käekoti, maksin 5 eurot, müüsin selle maha 35 euroga. Vaat selline viru ärikas olen :D

Sääste mul pole. Lihtsalt pole, mida säästa. Täna hakkasin korralikuks ja avasin pangas kogumishoiuse. Kandsin sinna täpselt 49 senti...

Samas, lapsed on söönud ja riided seljas, lastekaitset informeerima ei pea. Peaaegu kõik arved on makstud ja Telia TV töötab. Juuksuris ja tehniku juures käin iga kuu, need on mu elutähtsaimad kulutused. Vahel käin restoranis ja kinos ka, kuid pigem eelistan kodus süüa ja juua ja filme vaadata. Raamatud tulevad peaasjalikult raamatukogust. Reiside pealt olen täiesti kokku tõmmanud - noh, Soome, Läti ja Rootsi ei lähe reiside alla :) Veits murekoht on garderoob - tööl peab siiski viisakas välja nägema, eriti kui arvestada, et ma ei teeni just väikest palka. Samas riiete peale kulutamine on no niii mõttetu.

Mille peale mul siis kulub? Ma ei saagi niimoodi üheselt kokku võtta, sest mul kulub iga kuu erinevatele asjadele. See kuu näiteks maksin natuke võlga, käisin kaardimoori juures ja siis jaanipidustuste ajal V-spas. Eelmine kuu oli üle pika aja üks soojamaa puhkusereis ja üks Rootsi-reis.

Aga ma ei nimeta ennast iialgi halvaks majandajaks. Lausa vastupidi! Leian, et ma olen supermajandaja. Ma saan hakkama. Isegi kui ma pean kombineerima ühelt kontolt 2 eurot teisele kontole, kus on 3 eurot lihtsalt sellepärast, et saaks 5 eurot automaadist välja võtta. 5 euro eest saab korraliku toidupoekäigu teha küll.

Minu jaoks on raha energia, las lennata. Iga kell kulutan enne emotsioonide saamiseks või emotsiooniostude peale. Ja olgem ausad, kui vahepeal on ikka täisroti elu siis selleks, et end taas täisväärtusliku inimesena tunda, on lihtsalt vaja mõned kümned või isegi sajad lendu lasta. Mina lasen rahaenergial vabalt voolata, küll tuleb juurde õigel hetkel. Siiani on tulnud ka. Otse loomulikult võiks raha palju rohkem olla, alati võiks kõike rohkem olla. Aga heaks eluks on mul piisavalt. Vähemalt täna.




20 June 2017

Piinlik lugu küll :)

Me oleme pisipoisiga mõned hommikud sisse maganud. Noh nii, et ma tean, et mul ülemust tööl pole ja seetõttu magan pisut kauem ja pisipoiss norskab ka magusalt. Suvine periood kah. Küll hiljem teen oma töö järgi. Mul pole mingit kellaajalist vastuvõttu. Igatahes venitame me end 9 ja poole 10 vahel lasteaeda ja tööle ja jätkame juba oma päeva tavapärases rütmis.

Täna aga vaatas lasteaia söögitädi mulle niimoodi uurivalt ja pikalt otsa ja küsis, et "Mis töökoht see on, mis niimoodi sisse magada ja hilineda lubab?"

Ma kohe hakkasin muretsema, et issake, mida ta ometi minust arvab. Et ma joon õhtuti end täis ja magan hommikul sisse? Et ma ei käigi tööl? Või et mida ma nüüd valesti tegin?

Ma ei saa ju talle öelda, et ma loen öösel kella 2-ni erootilisi armastusromaane ja just sellepärast ei jaksa vahel üles tõusta :D

16 June 2017

Organism läikima!

Traditsioone ja sümboleid armastav inimene nagu ma olen, meeldib mulle hirmsasti näiteks vana aasta kokku võtta mingi huvitava tegevusega - no näiteks meemassaaž üle kogu keha. Sümboolne ju- kõik vana kehast välja. Uut aastat meeldib mulle alustada puhtale lehele kirjutatud plaanidega. Ja siis meeldib mulle sünnipäevi ja uut eluaastat enda jaoks mingi isikliku tegevusega tähistada.

Pole endiselt mingi saladus, et maadlen juba aastaid stressi ja depressiooniga ja sellega kurnan oma vaest organismi päris korralikult.  Seetõttu paningi kõigepealt uueaastalubadusena kirja, et see 40+ väsinud ja energiast tühjaks voolanud naine peab aasta pärast välja nägema nagu 30+ särav ja energiast pakatav amatsoon!

Kuna minu aegade halvim vorm sai tõestatud selle aasta Maijooksul siis otsustasin oma uut eluaastat tähistada Benu apteegis kehakoostiseraporti tegemisega (LINK). Tahtsin kõik need koledad numbrid salvestada ja siis juba edaspidi neid enam mitte näha. Rasvaprotsent :( Kehakaal :(  Vistseraalne rasv :( Mis aga oli mulle suureks üllatuseks - suur lihasmass! Üle poole minu kehakaalust! Nagu hurrrraaaa!!

Halvaks üllatajaks oli keha veesisaldus, mis oli alla normi. Olen ennast suht veejoojaks pidanud. Tuleb välja aga, et see nii polegi. Tõin omale töö juurde pudeli lauale ja nüüd joon päevas 2 liitrit.

Veejoomine läheb küllaltki vaevaliselt,  pidev pissilejooksmine on juba täiega ära tüüdanud ja nüüd pärast kolme päevast veejoomise pingutust hakkas pea ka valutama. Õigemini tuikama ebameeldivalt.

Vaatame, kas see on loodetavasti mööduv kõrvalnähe või nagu kolleegid hoiatasid, pigem šokk organismile. Et poleks tohtinud päevapealt vee kogust nii suureks tõsta, vaid oleks pidanud tasa ja targu toimetama.



Varsti peaks kohale saabuma ka tellitud ränivetika pulber (LINK), mida toitumisnõustaja Liis Orav soojalt soovitab. Ehk et läheb suuremat sorti organismi puhastuseks. Nagu näha, aitab mulle stressist ja sellega kaasnevatest jamadest. Aeg on pekid seljast heita ja organism läikima lüüa :)

Siis võib loota, et sisemine ilu kiirgab ka väljapoole ja äkki torkab silma mõnele ilusale mehekandidaadile :D 

15 June 2017

Mida teeb naine oma viimase raha eest...?

Kui kolmelt kaardilt kõik raha kokku kraapida siis saab see naine viimase raha eest juuksurisse minna!

Tukk on juba nädalaid üle silmade, blondi väljakasv on varsti hullem kui "Pilvede all" Piretil vahepeal. Samas teisest küljest õde ei saanud arugi, et midagi väga hullusti oleks, arvas hoopis, et olen just värskelt juuksuris käinud ja endale uue tuka stiliseerinud.

Tegelt saab päris viimase raha eest veel uue ripsmetuši ka osta.

Mõtlesin, et lükkan oma juuksuriskäiku veelgi edasi, arved vajavad maksta ja nii edasi. Aga siis tuli sõbrannaga juttu, et varsti kohtume ja ma äkki tundsin põletavat häbitunnet, et pean kohtumisele saabuma väljakasvanud juuksevärvi ja tukaga. Ütle nüüd seda naiste aru ja loogikat, eksole.

Üldse kipub mul viimane raha minema reeglina täiesti ebamõistlikesse kohtadesse: Rootsi kruiisile, spaasse, kaardimoorile -  sry, tegelt on Kirsti Timmeri kohta kaardimoor öelda väga vale :D

Nende pisut arulagedate kulutuste loogika on aga selles, et ma väga tahan ja vajan just SEDA asja. Kui mina tahan juuksuri juurde minna, siis mina tean, et see maksab just nii palju ja see ressurss tuleb lihtsalt kuskilt võtta. Sest mina tahan minna ja kõik. Ma ei otsi odavamat juuksurit või ei lõika ega värvi ise.

Kellele aga jäi silma minu kaardimoori vihje siis Kirsti on tõeliselt lahe ja sõbralik inimene ja julgen öelda, et temaga veedetud tunnike rikastas minu elu ja andis juurde kogemuse, mida mäletada. Mis ta mulle rääkis, jääb muidugi enamuses ainult minu enda teada, sest nagu ka Kirsti ütles, kaardid ei ütle nagu on ja tuleb, vaid nad näitavad võimalusi. Vähemalt on mul valikuid :)

22 May 2017

Kaalublogi: Maijooks ja sünnipäev


Selja taha jäi nädalavahetus koos Eesti suurima naisteürituse, juubelihõngulise Maijooksu ja enda isikliku sünnipäeva tähistamisega.  Täna istun kontoris ja nö lakun nädalavahetuse haavu :)

Kuigi öeldakse, et ümmargune on ka vorm siis pagan, kui raske oli seda 80+ kg vormi 7 kilomeetrit järgi vedada, et finišini jõuda. Kui algul üritasin pisutki sörkida siis suurte kannatuste järgselt 1 km silti alles näha oli ülimalt traumeeriv. Mina oma kujutlustes olin juba vähemalt pool maad läbi pingutanud. 2 km posti saabudes olid mul kannal villid, sest tossud hakkasid hõõruma. 3 kilomeetril  leidsin õnneks medabi, kes ulatas nii hädavajalikud plaastrid ja saabus ka kauaoodatud joogipunkt. Janu vaevas ausalt öeldes juba stardist saadik… 

Edasi läks ainult allamäge ja seda mitte maastikulises mõttes. Väsisin, higistasin, kõik kohad valutasid, välja arvatud plaasterdatud kannad. Päike paistis lagipähe ja kogu elu oli üks suur hädaorg. Tegin siiski vaprat nägu, hoidsin tempot ja üritasin sõbrannadega muretult vestelda.

Finišijoone ületasin sörkides. Viimase pingutusega. Medali kaela saades valdasid mind kahetised tunded – mõnes mõttes olin selle ära teeninud ja samas kohe üldse mitte medalitväärt saavutus.

Samas Lauluväljakul sain kätte oma esimese sünnipäevakingituse – uued moodsad Nike jooksutossud Sportlandi outletist. Superteenindus ja väga mõistlikud hinnad! Nii et kohe kui mu vaesed ärahõõrutud kannad on ära paranenud, lähme koos õue.

Oma sünnipäeva tähistasin samuti see aasta veidi teistmoodi – köögiviljadega laual, joogaharjutustega ja täiesti alkoholivabalt. Muidu oli tore ja lõbus aga eelmise päeva jooksukannatused andsid igast otsast tunda, kere ei pääsenud painduma ja protestis vastu kõikidele harjutustele. Õnneks ei saanud ma oma stressi söögiga leevendada 🙂  Õigemini sain – porgandite, paprika, rediste, kurkide ja tomatitega.

Aga saagu nüüd kogu see kannatuste rada lõpu uue eluaasta eel ja alaku järgmine eluaasta palju tervislikuma ja liikuvamana. Muidu pean varsti sinna TLC ülakaaluliste  saatesse kobima. Vähemalt 15 kg on vaja maha võtta. Võib ka rohkem…

"Sa pead oma toitumise ja elu korda saama."  ütleb Sunny Griffin,üks esimesi supermodelle 60ndatel, maailma kõige kõrgemini tasustatud modell ning üle 40 aasta söönud peamiselt toortoitu.