11 September 2018

Uhkust täis


Alates töötuks jäämisest olen ma pea iga päev trennis käinud ja vahel isegi kaks trenni järjest teinud! Aplaus ja kestvad ovatsioonid.

Kohe päris mõnus päevakava on välja kujunenud. Hommikul laps lasteaeda, siis koju tagasi kohvi jooma ja ETVst "Rannahotelli" vaatama. Seejärel trenni ja sauna ja siis võib juba rahulikult šoppama minna või kodus midagi toimetada.

Kuskilt eriti välja veel ei paista millegipärast, et ma nii tihti trennis higi tilkudes raban aga tühja sellest. Küll ta mingi hetk kuskilt ikka tunda annab ka. Esialgu on tunda ainult valusad lihased ja kohad. Täna hommikul just jooksis mu FBsse reklaam rullmassaažist ja ma mõtlesin seda kohe proovima minna, et vaadata, kuidas see mõjub. Mis töötul ikka teha kui keset päeva massaažis käia, eks :)

Uhke olen ka selle üle veel, et esimest korda üldse oma jooksuüritustel käimise ajaloos panin endale eesmärgi, et sügisjooksu 10 km tuleb teha alla 2 tunni. Ma muidugi ei jookse, vaid käin. Aga ausõna, selleks et 1.50ga 10 km läbida, tuleb ikka normaalset tempot hoida. Mingi 800 kcal kulus ära ka :D, sai pärast õhtul natuke pitsat, siidrit ja jäätist endale lubada ilma meelehärmita. Lisaks sai veel see aasta imeilusa medali, millele õnnestus Gerd Kanteri autogramm peale saada.

Vaat nii tubli olengi praegu.


26 August 2018

Mu vaesed, traumeeritud lugejad :)

Teen oma murelikele ja traumeeritud lugejatele tänutäheks ühe ausa olustikukirjelduse oma praegusest elust :)  Muidu ma ju ikka üritan läbi lillede kirjutada või mõned teemad üldse maha salata/vaikida...

Kõige tüütum teema, millest ma üldse kirjutada ei taha ja isegi rääkida ei taha, on ülekaal ja korralik stressikõht. Lapse suust kuuled sa karmi tõde - Emme, sa oled paks. Emmel on suur kõht. Ma küll riidlen, et nii pole ilus öelda. A no kellega ma riidlen :D Iseendale peaks otsa vaatama ju! Trennis üritan ikka käia, vahepeale jäi suurem paus, umbes pool aastat. Nüüd võtsin jälle käsile end. Aega ju on, kui olen töötu ja päevad vabad. Söögi osas olen vist stressisööja. Alkoholi pigem väldin.

Antidepressandid lõpetasin ära. Purk sai otsa ja ei viitsinud rohkem perearstilt retsepti küsima hakata. Praegu on igapäevases menüüs magneesium, tsink, d-vitamiin, B-vitamiini kompleks ja Ohhira probiootikumid. Pluss trenn ja saun. Kuigi olen kuri ja närviline, ei tunne siiski sellist lootusetut masendust ja väsimust.

Olen registreeritud töötu. Panin end esimesel Töötukassa külastusel kirja karjäärinõustamisele. Oleks huvitav näha, kas sellest on ka mingit kasu. Olen kuulnud nii- ja naasuguseid arvamusi. Ootan siiski positiivset elamust!

Minu eelmine töösuhe lõppeski pisut kummaliselt. Nüüd mu ekskolleegid helistavad ja küsivad ettevaatlikult "mis juhtus?" ja tunnevad muret mu pärast. Äkki ma siiski tegin tööl midagi õigesti ka, kui kolleegid on üllatunud ja hämmingus. Oli, mis oli - kogemus igal juhul. Olen õppinud tööasju mitte isiklikult võtma. Kuigi, mis seal salata, luuseri tunne on ikka natuke.

Minu elu Superkangelane....... vaat see teema on veel hullem kui suure kõhu teema :)
Käisin eelmisel aastal Timmerilt ja tema kaartidelt juures küsimas, kas mul on lootust kunagi ka normaalne kaaslane endale leida? Superkangelane oli välja kolinud ja oli üle aasta kodust eemal. Timmeri kaardid ütlesid, et ei mingit uut - vana tuleb tagasi, paremana kui enne. Tagasi tuli küll... Head on selles ainult nii palju, et pojal on tore. Ja noh, tööl käib ta ka. Miks ma nii elan, ei tea isegi ja ei oska teistelegi seletada. Seega parem ei räägigi midagi.

See õnnetu avarii aasta alguses, kui mina seisin ja mulle otsa sõideti - kaks ekspertiisi on leidnud, et mina liikusin. Korraldasime advokaadiga näitliku eksperimendi, mis peaks näitama, kuidas ma siiski seisin, jalg piduril!. Advokaadil süda rahul, et mul võib isegi õigus olla. Eks ole, finally. Järjekordne vastulause teele pandud, ootame otsust. Veel ei suuda raha pärast oma õiglustundega kompromissi teha, kuigi vaidlemise ja menetluskulud muudkui kasvavad.

Mis veel?

Hetkel ei muud põletavat. Kui siis ainult see, et peaksin oma suud rohkem kinni hoidma, eriti rahateemade koha pealt. Kipun välja ütlema, mida mõtlen ja see toob ainult tüli majja.



10 August 2018

Tagasi

Vabandust, et ette teatamata korraks blogi kinni panin :)
Mul oli üks dilemma, mida ei osanud kiirelt teistmoodi lahendada.

04 July 2018

Anna nõu

Mõtlesin, et viskan oma abipalve siia rippuma. Äkki kellelgi tuleb häid mõtteid või soovitusi.

Teema on selline, et üha selgemalt tunnen, et igasugune eluenergia on täiega otsa saanud. Tahaks mingit head restarti või kick-offi või kuidas iganes seda nimetataksegi. Mis tõmbaks uuesti käima!

Eks sinna nahka see töökoht pisut läkski, pole mingit algatusvõimet, uusi säravaid ideid või powerit teisi edasi viia.

Mingit Santiago de Compostela palverännakut päris läbi ei tahaks teha. Äkki on kodukamaral midagi samalaadset? Mõni tõeliselt hea raamat?

Mis on sind või sinu tuttavat põhjast välja aidanud?



15 May 2018

Uus mõttekoda

Oh, mulle niiii meeldib see tippettevõtjate asutatud mõttekoja idee.

Ma kohe kujutan ette kuidas tähtsad ärimehed istusid kuskil sigaritoas ja kirusid nagu tavaliselt valitsust ja selle arusaamatut ning ettevõtetevaenulikku maksupoliitikat. Et kuidas see 101-pealine kari lolle ei saagi aru saama, kuidas elu tegelikult käib. Ja siis keegi äkki lausus selle klassikalise "A mida me viriseme, teeme ise paremini!"

Ära on tüüdanud juba see poliitika, kummalised otsused ja pidev enese partei upitamine. Kasvõi näiteks üks  Kadri Simsoni vastustest küsimusele"milleks meile on vaja seda tasuta ühistransporti?" - "See on kirjas valitsuse tegevusprogrammis...."  Ahah, no see on küll oluline põhjus tasuta ühistranspordi ellu viimiseks. Aus vastus oleks olnud pigem, et "soovime Keskerakonnale veelgi hääli juurde saada, valimised juba ukse ees".

Nagu mis või kes, meie riigis oluline on? Rahvas või valitsuse tegevusprogramm? Mäletan kunagi vanal pangastöötamise ajal ei saanud tihtipelae asju juriidiliselt korrektselt vormistada, sest "süsteem ei võimaldanud" Oli mingi selline kummaline pangasüsteem, kaugel kasutajasõbralikkusest. No kui süsteem ei luba siis tõesti ei saa. Absurd.

Ja kui ma lugesin veel neid mõttekoja sihtasutuse asutajaid, mul läks kohe südame alt soojaks. Vanad head Hansapanga loojad ja segastel aegadel suuri ettevõtteid erastanud ärimehed. Need mehed on läbi tulnud tulest ja veest, nende ärid on olnud hullumeelsed ja riskantsed ja tänasel päeval on neil suure tõenäosusega taskud raha pungil täis ja lips puhkab kenasti kõhukesel. Keegi neist pole pöördunud kuskile hingemaailma või esoteerikasse, vaid on säilitanud tarmuka ja kaine meele. Nagu päriselt, ilma igasuguse irooniata. Need mehed oskavad äri teha ja kasumit teenida. On ülimalt äge, et nad oma teadmised nüüd riigireformi edasiviimise vankri ette rakendavad. Saab näha, kas valitsus hakkab jälle maha tegema ja mõnitama, nagu juhtus "Eesti 200" tulekuga avalikkuse ette. Kas hoiavad sama kiivalt oma pirukat kinni ja ei jaga pööbliga või ehk taipavad, et väärt nõu tuleb vastu võtta, mitte näkku tagasi visata.


PS: Ja läkski "rabeleva konna ämbrisse tagasi tõmbamine" lahti. Politoloog Anu Toots arvab, et rahvaalgatus on ju tore küll aga otsustab siiski poliitika... Oh jumal anna armu!



30 April 2018

Kevadkoristus!




Kevade tulles kohe tuleb tahtmine põhjalikumalt tolmutada ja koristada. Onju. Istutada muidugi ka aga selle jaoks on veel pisut külm olnud. Ja häid mõtteid pole ka tulnud.

A tegelt, istutasin ikka küll. Oma tõlvlehiku ja viigipuu istutasin ühel nädalavahetusel ümber ilusatesse ja suurematesse pottidesse. Ma olin juba tükk aega plaaninud aga kuram küll need pottide hinnad...:( Lõpuks võtsin end kätte ja investeerisin nii oma 70 EUR lillepottidesse. Ulme. Aga pilt on nüüd palju ilusam.

Järgmiseks koristusteemaliseks nädalavahetuseks rentisin tekstiilipesuri. Surfasin ja helistasin, sest mõte tekkis nagu ikka - väga äkiliselt. Lõpuks leidsin sellise vahva firma nagu Imemasin.

Küll see tekstiilipesur sai alles vatti. Kõigepealt tõmbas õde reede õhtul oma diivanid, madratsid ja vaibad üle. Siis alustasin mina laupäeval ühe vana, tolmuse diivanvoodiga ja siis kaks lastetoa vaipa. Pühapäeval kevadkoristuse/suurpuhastuse raames müüsin natuke kraami Balti Jaama turul toimunud Basaari Kirbukal ja siis õhtul koju madratsit puhastama. Selle nädalavahetuse käigus said veel aknad ka puhtaks. Ja kõik tööd ikka Kärcheriga.

Selle tekstiilipesuriga möllates tekkis küll vahepeal, no umbes siis kui 7.ndat pangetäit süsimusta sodivett sai masinast välja valatud, tunne, et mis rokane asotsiaalide majapidamine meil ometi on! Aga näe, oligi. Ja ausõna, peale seda möllu tundub õhk elamises palju parem ja värskem.

Kohe ei teagi, mida järgmisel nädalavahetusel ette võtta? Mida veel põnevat saaks koristada :)

24 April 2018

Täiesti rahulolematu

Tahtsin endale "Eesti Naise" ajakirja tellida. Maksin tellimuse eest u. keset märtsi ja jäin aprilli ajakirja ootama juba ette lugemiselamusest mõnuledes. Aga mida postkasti ei saabunud, oli ajakiri. Nüüd aprilli lõpu poole julgesin küsida, et kus mu ajakiri on? Sain vastuseks, et ajakirja tellimus läks päev enne minu tellimust lukku ja mina saan ajakirja alles alates maist.

Minul tekkis seepeale peas hulgaliselt küsimusi. Neist esimene: "Mida perset???!"

Mis ajas me elame? "ajakirja tellimus läks lukku..."  Ja siis? Saatke mulle siis trükitiraažist? Või kust iganes? Või nõuan ma midagi täiesti ilmvõimatut? Kes see tellib tänapäeval nii, et ajakiri tuleb sinuni alles kaks kuud hiljem? Ma otsisin mõni aeg tagasi graveerijat, kes graveeriks nugade peale. Ettevõtted, kuhu ma pöördusin, hakkasid pakkuma mulle mingeid imelikke tööö valmimise tähtaegu nagu 1 nädal ja 10 päeva. Nagu kuidas palun? Mul on juba homme vaja. Ja kas teate, et on olemas selline ettevõte ka, kes teebki homseks. Kes see tänapäeval ootab mingit asja nädal aega?

Teine rahulolematuse allikas - väidetavalt suurim tööjõurendifirma. Mina ei saagi aru, mida imet selline firma üldse teeb. Lepinguid tehakse ülejala, allakirjutajaks pole mitte firma esindaja vaid suvaline töötaja, nende poolt palgatud tööjõud saadetakse ettevõttesse ja jäetakse põhimõtteliselt omapäi. Rendifirmat enam ei huvita ja ettevõttele pole see ka oma töötaja. Kui minu käest keegi küsiks, siis mina küll ei soovita nende tööjõu vahendusfirmade kaudu kuskile kandideerida.

Ja kui juba soovitamiseks läks siis paar sooja, lausa kuuma CV koostamise ja kandideerimisnippi:

  • Kontrolli oma kirjavead üle, enne kui CV saadad!  - nagu tegelt ka, jube halb mulje jääb kui inimene väidab, et on korrektne aga cv on otsast otsani kirjavigu täis. Suur potensiaal cv kõrvalelükkamiseks.
  • Ära kandideeri, kui sa ei vasta kuulutuses toodud nõudmistele! Raiskad ainult enda ja töölevõtja aega mõttetult. CV lendab kõrvale.

Ja kõige suurem soovitus - ära kirjuta enda iseloomustuses, et oled vabameelne ja et sinu ettekandja tööülesannete hulka kuulus klientide rahuldamine. See paistab VÄGA HALB  välja.


Ahjaa, üks teema veel. Kes teeb ja millest tehakse R-Kioskis müüdavaid võileibu?? Need on lihtsalt nii julmalt halvad, lausa söödamatud. Astusin kaks korda nendega ämbrisse, üks oli kanavõileib ja teine peekoni-munaga. Pärast esimest ämbrit mõtlesin, et see asi ei saa ju nii hull olla. Pärast teist ämbrit sain aru, et saab veelgi hullem olla. Edaspidi kannatan nälga või ostan R-Kioskist midagi muud, mis on loodetavasti söödav.