07 September 2021

Tõusev täht koolitustaevas

Osalesin ühel enesejuhtimise koolitusel. 

Isenesest oli huvitav, sai mõned head mõtted ja mõned uued nö tööriistad. Aga kuna ma olen teada-tuntud koolituja, kuulan palju erinevaid seminare-koolitusi, siis suht palju oli juba tuttavat. 

Jäingi mõtlema, et praegusel ajal võib olla koolitajal päris keeruline millegagi üllatada. Inimesed loevad ise palju, nii raamatuid kui internetimaterjale. Veebist on võimalik leida tohutus koguses erinevaid koolitusi ja seminare. Hulgaliselt infot on kasvõi Google'ist kergelt kättesaadav.

Alati mõtlen, et oh, ma tahaks ka koolitada. Vanust on, kogemusi ka. Aga küsimus, et mis teemal koolitama hakata? :) Hetkel tulid pähe ainult sellised variandid: "Kuidas ise depressioonis ja muidu sügavas augus olles välja näha nii nagu oleks kõik kontrolli all ja hästi" või "Kuidas mitte põdeda kui sul on kaks magistrit aga null ambitsiooni elus". Või "Praktilised juhised kuidas elada kui palgapäevani on kolm nädalat ja 100 eurot".

Ma oskaks veel sellest ka rääkida, " Kuidas toimida lahkumineku korral nii, et hiljem poleks põletavalt piinlik".

Nali naljaks aga see koolitamise idee kummitab mul mul juba häirivalt palju peas. Ma teen muidugi oma mõtetes kohe maha ennast, et mida sul on koolitada ja kes sind kuulaks üldse. Aga targemad just seda ju ütlevadki, et mine sinna, kus mugavustsoon on lõppenud ja tee seda, mis sul esimese reaktsioonina tohutut hirmu ja vastupanu tekitab. 

Sellised mõtted.


28 August 2021

Ma ei oska käituda

Kuidas lahendada viisakalt olukorda, kui keegi ütleb sulle sõbralikult ja rõõmsalt "Oi, tere!" ja sul pole vähimatki aimu, kes see inimene olla võiks?

Ma arvasin, et minuga ei juhtu seda kunagi. Ma mäletan kõiki inimesi ja liiga palju autonumbreid. Aga juhtus. Ja ma tundsin ennast nagu kala kuival, üritades viisakalt vestelda, kuid millest rääkida, kui ühisosa ei mäleta? Reeglina harrastan ausust ja otse ütlemist aga tol hetkel tundus ülimalt raske küsida, et "Kõik on tore aga kes sa oled?" Kuidas sellises olukorras üldse käituda?

Soovitus ka. Seni kuni õhtud pole veel miinuskraadidega. Kruiisilaevade terminali juures olev promenaad on lihtsalt imeline! Eriti pimedas.

23 August 2021

Asjad, mida isegi mina ei suuda

Minu amet on selline, et kõik asjad tuleb ära teha. Ükskõik kuidas ja ükskõik kui võimatud. Tuleb.Ära.Teha.

Aga on asju, mida isegi mina ei suuda :D  Broneerida Vormsil ürituse ajal katusealust majutust ja reserveerida Haapsalus nädalavahetusel restoranis lauda.

Mul on suvel telkimisel limiit - max 1 öö telgis. Ma lihtsalt pole väga telgiinimene. Seetõttu andsin endast parimat ja juba kuid enne kontsertüritust proovisin ühendust saada Vormsi majutuspakkujatega. Pehmelt öeldes läks see üritus mul täiega tuksi. Üks majutusasutus pakkus suht kalli hinnaga tuba, mis tuli kohe ära maksta. Kuid minu küsimusele, mis saab broneeringust siis, kui üritus (koroona, eks ole) ära jääb, ma kahjuks mingit vastust ei saanud. Ma ei hakka selle kohta sõna võtmagi, et mingeid hinnakirju või tingimusi netist üldse eriti leida polnud.


Paar majutusasutust vastasid kohe, et kohti pole ja ei tule. Ja üldse polegi Vormsil väga palju ööbimiskohti. Ühe suurema majutusasutusega ei õnnestunud mul üldse jutule saada. Teadsin ette, et seal peaks kohti olema. Aga pidevalt sain vastuseks, et ei ole, head aega. No ei ole siis ei ole. Ühes kenas kohakeses panin siis lõpuks kõigile mugavustele käega lüües ja tõotades, et Vormsile ma rohkem ei tule, telgiplatsi kinni. Õnneks oli telkimisekoht mõnus, sai majas WC-s ja duši all käia ning hommikusöökigi sai kenast laua taga süüa. Majaperenaine polnud just kõige sõbralikumat sorti aga ega ma ka ei tea, äkki Vormsi inimesed ongi sellised tõsised ja konkreetsed. 

Teine müsteerium, mis väljub minu võimete piiridest, toimub Haapsalus. Kui tead, et tahad selles meeldivas linnakeses nädalavahetust veeta ja kindlasse kohta mõnusale õhtusöögile minna, siis see asi nii lihtsalt ei lähe. Paljud kohad nädalavahetuseks lihtsalt reserveeringuid ei võta. Tuled seisad vesise suuga ukse taga ja vaatad läbi klaasi sisse, kas on vabu kohti või ei ole. Tavaliselt ei ole. Siis lähed otsid järgmise koha. 

Ma oleks tahtnud hirmsasti sõbrannadega Wiigi kohvikusse minna. Kohe hirmsasti tahtsin. Enne Valge Daami etendust. Mulle meeldib see koht ja söögid. Seal on ilus ja see asub mu lapsepõlve mängumaade kõrval. Aga unistuseks see jäigi. Hea küll, otsime mõne teise koha. Hapsal Dietrichis on juba sada korda käidud, see on tuntud headuses aga kuna menüü on sama, siis tahaks midagi uut proovida. Kärme Küülik on mulle jätnud ka sellise pisut arusaamatu mulje. Pidevalt on väravakesel silt "Reserveeritud" samas nad väga ei reserveeri ja siis kui õnnestub reserveerida siis on tööl üksainus, kuigi väga sõbralik aga ikkagi üksainus teenindaja ja söögi saamisega läheb igavik ja teist klaasi veini saad u 2 tundi oodata. 

Juhuslikult juhtusin FB-s nägema restorani Karjakuus teavitust, et neil on nüüd veebileht, mille kaudu saab laudu broneerida! Oligi veebileht. Aga kas ma lauda sain broneerida? 















Sain mingi automaatteavituse, et mu sooviga tegeletakse aga vist tegeletakse siiamaani. Ärge enam tegelege, ma ei tule.

Kolmas koht, kuhu ma oma olematut õnne proovima läksin, oli Purtse Gastro. Suur oli minu üllatust kui ma oma reserveerimise soovile juba u 5 minuti pärast sõbraliku kinnituse sain. Imeline :) Ausõna ma isegi ei oodanud sellist asja enam. Aga loll on see, kes ei proovi, eks. Kuigi nende sinimerekarpidesse oli ülimalt lahke käega chillit ja ingverit lisatud, jäime me ikkagi kogu külastusega väga rahule. Ja kes teab, võibolla just see chilli ja ingver aitasid meil hilisõhtuse jaheda ja vihmase etenduse linnuses üle elada. Eraldi väärib äramärkimist ülikiire ja ülisõbralik teenindus.

Aga ega elu ei peagi käima täpselt nii nagu Tallinnas :) Igal kohal oma võlud ja kiiksud. Vahel lihtsalt on kahju ajast, mis organiseerimisele kulub. Mulle endale alati tundub, et kui ma tahan teile oma raha tuua, olge head, võtke see rõõmuga vastu. 

18 August 2021

Lörriläinud suhteplaanid

Ma siin mõtlesin, et eks seda viimast suhet on nüüd juba piisavalt kaua põetud ja aastad välimusele väga ei halasta, et ehk oleks aeg veits tõsisemalt kaaluda mõnda uut varianti.

Aga ma ei saa aru, mis värk sellega toimub! Neid variante tekib kogu aeg ja siis sama äkki kui tekkisid, kaovad ära. Igasugustel kummalistel põhjustel. 

Mõni variant räägib algul pühalikult püsisuhte soovist. Ainult, et seda püsisuhte soovi jätkub umbes kaheks kuni kolmeks kohtamiseks ja siis on juba uus püsisuhe Pärnus. Õnneks ma tean, et esimesed kaks kuud ei tasu ühtegi juttu või lubadust tõsiselt võtta, rääkimata südamesse võtmisest. Ühe variandiga pole suhtest juttugi, lihtsalt koht ja kellaaeg (saate aru küll). Ainult pärast seda äkki tuleb jutt, et nii on ikka mõeldamatu ja nüüd tahaks minuga hoopis püsisuhet. Siis on terve hulk variante, kes tekivad, kaovad ja aktiveeruvad uuesti paari nädala tagant ja siis kaovad uuesti. Ilma blokeerimata neist lahti ei saagi. Kui kogemata ja meeltesegaduses ise sellise variandiga ühendust võtad, tuleb sealt vastuseks tavaliselt kummaline häma, millest ei saa üldse aru. Seega on kõige parem lahendus kustutamine ja blokeerimine. 

Kuna neid erinevaid kummalisi kogemusi on viimaste kuudega, millal ma olen vähe aktiivsem selles valdkonnas olnud, päris palju kogunenud ja pea kõikide nendega on midagi imelikku juhtunud, siis tekkis mul kõhe tunne. Ju vist siis ikkagi ei ole õige aeg nagu ma arvasin? Või siis on see tutvumiste, kohtamiste ja uute suhete tekkimise maailm nii palju muutunud? Sest ega ma ju ometi ise midagi valesti ei tee... :)

Täpselt selline tunne on, et miski või keegi pidevalt ellimineerib valed mehed mu elust enne, kui ma ise veendun või aru saan, et nad nö valed on. Kusjuures ma ei heidagi neile meestele midagi ette, kõik on olnud normaalsed, hea välimusega, erinevatest vanuseklassides ja suht intelligentsed. Potentsiaali nagu oleks. Aga ei juhtu lihtsalt. Ja mitte 1 kord, vaid praktiliselt kõik korrad.

Tundub, et kõige targem on loobuda kõikidest edasistest ootustest ja plaanidest. Lihtsalt vaadata, mis toimub. Sest ilmselgelt keegi naerab, kui mina plaane teen või arvan, et nüüd on õige aeg.


17 June 2021

Kuidas rohkem vastu võtta

Hea sõbranna teeb mulle raha-koolitust. Mul on tunne, et pea kõikidel nõukaajast tulnutel või nõukaja vanemate järglastel on mingi alateadlik hirm või tõrge raha ees. Et raha ei tohiks kunagi olla liiga palju, muidu on halb. Palju raha tahta pole ka normaalne.

Koolitusel oli üks huvitav harjutus selle kohta, kuidas sa tunnetad raha reaalselt. Minu nö lagi tuli 10 tuh juures.  Kui 10 000 EUR kaminasse visata, on reaalselt valus ja kahju, aga kui sinna visata paar milli, siis on suht ükskõik, sest sa nagunii ei kujuta sellist rahakogust ette. Uuesti kargas see pagana 10 000 mulle ootamatult ette, kui koolitusel räägiti taaskord miljonitest. Ma kuulan - miljonid  - ja ise oma mõtetes parandan paralleelselt - kümned tuhanded. Nagu kust see tuleb?

Seda teavad ilmselt kõik, et küllus ei ole ainult käegakatsutav raha . See või ilmneda kümnel tuhandel :) (loe:miljonil) erineval moel. Kes meist ei tahaks lotovõitu, kingitusi, suuri soodustusi jne jne. Aga...

Kas sa lotopileti ostsid enne kui lotovõitu ootama hakkasid?

Mina tavaliselt ei osta aga ootan ikka. Kingitusi tahan ka ja väljategemisi kohtamistel. Aga kas ma järjekordse 29-aastase noormehe tähelepanu ja kohtamissoovi võtan vastu? Pigem mitte...

Kuidas ometi osata rohkem vastu võtta?

15 April 2021

Koroonakuriteod

Poleks ilmas arvanud, et koroonakurjategijal on ülimalt keeruline taasühiskonnastuda. Põlu all on ka tema sümptomiteta ja negatiivsed lähikondlased, kes on  90% ja õiges pikkuses tähtaja eneseisolatsioonis viibinud. Mis teeb viiruse levitamise ülimalt ebatõenäoliseks.

Igal arvajal on täpne teaduslik info, kui kaua sa pead kodus olema, millistel imelistel viisidel sa võid teisi veel aastaid nakatada ja kui kaua see periood kestab, mil sa ühiskonnast väljas pead olema. 

See, mida Terviseamet ja perearst ütlevad on suvaline halin. Arvajal on oma tuttava tuttav - a' la Kõige Kõrgemas Terviseametis kõige kõrgemal kohal töötav viroloogia professor - kes annab eksimatut nõu ja täpseid juhiseid, kes mida peab tegema. 

Ühesõnaga, vaevalt kui oled ise viirusest taastunud ja lähikondlased ära testinud, pead hakkama pidama pinevat psühholoogilist võitlust selle eest, et su lastel oleks õigus õues käia, ilma et keegi neid tuppa ei kärataks ja sind ennast koroonakurjategijaks ei peaks. 

Ülisagedasti kasutatav sõna "mõista, mõistame, mõistetav, mõistke mind ka" annab justkui õiguse inimesi rünnata ja käskida neil kodus istuda. Põhjustel, mida arvab arvaja aga mis pole ette nähtud ei Terviseameti ega perearsti poolt. 

Ma olen suht kindel, et kõik nakatumis- ja eneseisolatsiooni tähtajad on antud väikse puhvriga ning kui sa oled neid kenasti jälginud ja sümptomeid pole, siis sa nagu võiks ilma kuritegu toime panemata jala uksest välja tõsta. Ilma, et ukse taga oleks keegi hirmunud kodanik, kes arvates, et enne 1-aastast perioodi ära üldse välja tulegi,  lööb sul ukse pauguga kinni tagasi.

Miks keegi selle eest ei hoiatanud või koroona tüsistuse/tagajärjena välja ei toonud?