24 August 2010

uiiiiiiii.... paha päev

Esimese tibatillukese tassi kohvi sain ma alles kell 13.00. Minusugune hommikune zombi,kes käivitubki normaalrežiimile ainult poole liitri kohvi abil? Epic feil nagu öeldakse.

Selge see, et selline päeva algus ei tõota head. Lisaks sügeles nina all vaikselt tekkiv ohatis. Vihmast ma ei hakka rääkimagi. Või viigipükstest, mis kaalukaotuse tagajärjel jalast maha kukuvad ja lompides järgi lohisevad. Või parkimisrahast, mille ma pidin võtma lapse hoiukassast, sest mul endal enam lihtsalt pole raha. Või sellest kuradi bensiinitulest, mis lööb põlema kõige ebasobivamatel hetkedel.

Helistasin haleda häälega perearstile, kes lubas mind vahele võtta elavas järjekorras. Sain retsepti kätte aga oh häda - raha on ikka veel nii otsas, et see otsas on ka täitsa otsas. Õnneks on olemas õeraas, kellel raha on natuke vähem otsas. Ja veelgi suuremaks õnneks oli kallile rohule olemas poole odavam analoog.

Koju taasjõudes tegin endale esimese asjana suure tassi kohvi ja mäe merevaigusaiu. Pfft, milline paha päev.

14 August 2010

Koristamistuhin

Kui eelmisel õhtul on veiniga pisut liiale mindud, on parim ravim pärast vaevalist tõusmist ja kohvijoomist üks korralik kodukoristus ette võtta. Ideelambikese süttides lonkisin poodi, et soetada korralik puhastusvahendite kogu.. ja üks keefir.

Keerutasin parasjagu ühte Ajaxi-pudelit peos. Mulle Ajax meeldib, tal on nii vänge lõhn, et kohe on aru saada, et on koristatud. Ma ei suutnud valida poes nende kõikide power-super-hüper-universal- jne pudelite vahel. Kõik olid nii ahvatlevad ja lubasid kogu korteri põrandast laeni läikima lüüa, kui neid kasutada.

Minu selja taga peatus aga üks tore, muheda olemisega papi, kes ütles: " Ärge Ajaxit küll võtke, CIF on parem!" Seejärel uurisime kahekesi tükk aega pudeleid ja arutasime, mis võiks ikka hea olla ja jõudsime ühisele järeldusele, et kui mingi asi lubab ikka kõike, siis tegelikult ei puhasta ta suurt midagi. "Ilusat päeva!" hüüdis ta mulle, kui ma väljavalitud pudeli ostukorvi asetasin. Ilusat indeed.

Koristan ja tunnen rõõmu. On vast elu.

08 August 2010

Näen... aga ei näe

Käsmu-täis mehi Viru Folgil.

Ilusaid, mitte nii ilusaid,vanu, noori, lõbusaid, tõsiseid, hoolitsetud, karvaseid, ühesõnaga igasuguseid. Vaatan neid ja ei näe midagi, ei tunne midagi. Võib olla liiga vara veel?

Tavapärased repliigid: "Nii ilusale naisele teen kakaod isegi siis, kui seda hinnakirjas pole!"
Kus see ilus naine on? Seisab järjekorras minu taga?

Tohutult positiivne emotsioon Kukerpillide esinemiselt. Rahvas lööb tantsu. Tahaks ka. Aga pole kellegagi. Vaatan tantsivaid paare ja mõtlen neile igaühele ilusa elu.

Tegelikult oli hästi vahva see folgindus. Pole kunagi käinud. Isegi see ei häirinud, et auto pidi u.3 km Käsmust eemale jätma. Oligi mõnus jalutuskäik. Ja inimesed kõik naeratasid ja chillisid.

06 August 2010

Ebaviisakus on nõme!

Nimetage mind vinguvaks vanainimeseks, kui tahate aga ebaviisakus on sellegipoolest nõme.

Üliebaviisakas on teatris oma kohale trügides torgata istujaile näkku oma tagumik. Masendavalt õudne. Miks ma pean teie viledaid tagumikke vahtima? Ma ei tulnud sellepärast teatrisse.

Mingi uus trend on saabuda näiteks koosolekule või kokkusaamisele ja ennast mitte tutvustada. No hallooo? Nii maailmanaba ja ennast täis ei saa nüüd küll olla, et arvata, et kõik sind nüüd nime ja nägupidi tunnevad.

Kuhu on jäänud vana hea viisakus? Ma igatsen seda taga.

04 August 2010

otsides armastust

Film "Kirjad Juliale" on küll tõsine maiuspala romantikutele ja armastusse uskujatele. Kõik klišeed on kenasti olemas, selles küll pettuma ei pea. Ja miks, oh miks, päriselus sellist armastust ei ole? Helge meeleolu kestis küll ainult selle hetkeni, kui märkasin oma telefonis vastamata kõnet ja tagasihelistamisel tuli kokku leppida samaks õhtuks kohtumine, mis mu käed silmnähtavalt värisema pani. Nii ta läks...

Jõin rahustuseks ühe rohelise tee ja asusin Gilberti raamatut lugema. Kokkulangevusi minu eluga on ikka üle mõistuse palju. Vanus, abielu, lahutus, noor kallim, konstantne rahulolematuse seisund. Täna võtsin kätte ja kirjutasin kirja Jumalale. Aitab eneseohverdustest, küsin isekalt midagi endale. Küsin seda, mis mu elu jälle ilusaks teeks.

Mul on käekotis metsmaasikalõhnaline lõhnaküünal, kuspeal on kirjas "Õhus on armastust". Armastus on igal pool olemas. Pean õppima seda nägema. Kui nädalavahetusel Kustiga metsas mustikal ja kukeseenel käisin, istusin korra kännule ja nägin enda ees puukooretükki, mille sees oli südamekujuline auk. Haarasin selle hellalt kaasa ja toimetasin linna. Panin kapi peale. Nüüd panen lõhnaküünla sinna kõrvale.

03 August 2010

aku sayang kamu *

Aaww, mind ootab ees nii armas päev :) Mõnulen praegu juba ette. Lõuna ajal väikesed kunstiluprotseduurid. Siis linna peale seda ilu näitama! Kõigepealt sõbrannaga kinno. Üliromantilist "Kirjad Juliale" vaatama ja siis!

Siis koju, sest pika nillimise peale õnnestus mul täna tagakopli raamatukogust hankida Elisabeth Gilberti "Söö, palveta, armasta". Lõpuks ometi saan mina ka seda lugeda!

Ja nii kino kui raamatu jaoks on väljas täiesti sobiv sombune ilm. Ma olen või sees praegu :)

* "aku sayang kamu" on indoneesia keeles "ma armastan sind". Info siit

02 August 2010

Vanad f...buddyd jäägu ikka minevikku

Annan praegu heleda laksu endale vastu neid näppe, mis saatsivad reede öösel sõnumeid jumal teab kuhu ja jumal teab kellele. Hakkab jälle pihta! Piinlik, piinlik.

See ei ole mingi vabandus, et üks nälg võtab silmanägemist, või et roosa vein ja imeliku kuu kuma olid pähe hakanud. Korra jätad end valveta ja kohe on pahandus käes.

Ego sai muidugi väikse pai, sest ega vastureageering ei jäänud ju tulemata :) Mehed...Nii ettearvatavad. Nii tore.

Ennustuse sain ka tasuta kaasa - hiljemalt augusti lõpuks helistan tagasi ja aasta lõpuks on kõik vanamoodi.

Dream on, kallike :)

01 August 2010

Lihtsalt mõtted

Mul pole küll piisavalt vanust, et jagada armastuse teemal olulisi õpetussõnu või elutarkusi. Samas vanus ei takistanud selgeltnägijana tuntuks saanud noorukesel Nastjal lettidelt valguskiirusel haaratavat raamatut oma elust kirjutada.

Üks asi, mida ma armastusest kindlalt tean, on see, et ta teeb maailma ikka väga ilusaks ja raputab krohvi ka laest alla, kui vaja. Ning sellevõrra hullemaks, kui ta otsa saab või kaob…

Mu kogemuste kohver on just nii suur, et ma võin väita – olen poolel teel. Rännakul on saabunud see hetk, kus väsimus hakkab võimust võtma ja motivatsioon hääbub. Surnud punkt. Mul on seljataga mitu olulist kaotust. Olen kasutanud ära kõik oma vaimsed ja füüsilised ressursid, kogu aur kulub praegu enese kokkukorjamisele ja endale ergutuskõnede pidamisele.

Targemad teavad rääkida, et surnud punktist aitab üle saada uus ülesande püstitus või uus eesmärk. Või siis alavahetus, mainitakse ka liigavahetust. Ning surnud punktist jätkavad edasi ainult need, kes leiavad uues eesmärgis enda jaoks mõtte.

Einoh, selgemast selgem on see, et ainult naistega suhtlemise peale üle ma ei lähe. Liigavahetus? Hmm.. Mulle meenub siinkohal üks mu töökaaslane, kes soovitas, et kui ma enda kehtestatud piirangutest loobuks, oleks võimalusi koheselt jalaga segada. Tänan soovitamast, aga ei.

Jääb üle uue eesmärgi püstitamine. Ühe asja olen ma veel oma elu jooksul ära õppinud – elult võetakse õppetunde kas kergel või keerulisemal moel. Mina olen vaieldamatult see kategooria, kes õppetundide omastamisel ei ole kõige kirkam kriit karbis. Vahel tuleb õppetundi oma paar korda korrata, enne kui ma vajalikud järeldused teen. Vahel ei teegi ning viimaseks õppetunniks on tavaliselt Elult jalahoop tagumikku. Näoli poris jõuavad nii mõnedki tarkused kiiremini sihtkohta – ajju.

„Elu tuleb ikka elada täie rinnaga, siis saad rohkem õppetunde, mille peale rahulolu-hoonet ehitada. Ainuke asi, mida teha ei tohi, on kurbuse või armastuse mahasurumine. Siis muutud tuimaks, maailm läheb halliks, erksus kolib kaugele ja ükskõiksus tuleb lähedale.“ Sellise kirja sain kunagi ühelt mulle oluliselt inimeselt. See pani mind mõtlema.