19 November 2011

Krt kaua võib käia kullapoes meestekellasid aint vaatamas?? Täna enam ei suutnud suud kinni hoida. Küsisin ripsmeid plõksutades, et kas sõrmuseid ka vaatame?

Kardan, et kellashoppingule mind enam kaasa ei võeta :D

14 November 2011




Issand, ma olen eluaeg mõelnud, et kust tuleb naistele pähe idee juhul, kui nende mees miskit kõrvalt sahkerdab või jumal-jumal küll, julgeb lihtsalt suhelda mõne teise naisega, et kust tuleb see idee helistada sellele võõrale naisele?? Ja esineda mingi arupärimisega?





Mulle on kaks korda sel teemal helistatud. Ükskord jah oli põhjust ka aga teine kord tuli kõne "palju õnne" sõnumi peale. Ja isegi kui põhjust on, kle naine, suhtle palun oma mehega. See on ikka teie kahevaheline asi. See oli muidugi eriti jõhker, kui moraalitsev kõne tuli süütu sõnumi peale. Nagu mismõttes sa loed oma mehe telefoni ja arvad, et sul on luba korrale kutsuda kõiki naisi, kes sünnipäevasõnumeid saadavad?





Aga nüüd ma tean, kust nad tulevad. Nad loevad Buduaari foorumit ja saavad seal omasuguste käest "tarku" nõuandeid.


Teatud halbade asjaolude kokkulangemise tõttu ei ole mul järjekordselt isiklikku sõidukit. Mis on väga-väga halb ja ma olen seda muret kurtnud kõigile, kes vähegi mind kuulata viitsivad. Kurtnud ja nuuksunud ja halanud, kuidas ma ei oska jala käia ega ühistranspordiga sõita.

Mu kaaslane on alati pakkunud mulle oma audit sõiduks. Et võtku ma ja sõitku. Aga ma väga ei taha, mulle ei meeldi suured autod. Olen nõus,kui mind sõidutatakse suure autoga aga ise rooli ei kipu. Eile aga oleks peaaegu jälle draamat saanud.

Eksabikaasa tuli lapsele järgi ja heast südamest pakkus, et kuna ta sõidab kolmeks päevaks ära, võtku ma seniks tema auto.... Mul juba rõõm südames aga äkki lõi väike häirekell peas. Mu kaaslane oli ka samal ajal kodus ja luges lehte, endal kõrvad kikkis. "Nii" arutasin mina kiirelt oma peas, "ma ei saa ju eksilt autot vastu võtta, kui ma oma kaaslaselt pole pakkumist vastu võtnud....kuidas nüüd olukorrast viisakalt välja rabeleda, nii, et hundid söönud-lambad terved?"

Ütleme nii, et naisena oli mu olukorra lahendus peaaegu perfektne. Meestemaailmas seevastu... nojahh, kolinal veega alla lahendus.

Ütlesin, et "oot, su auto on ju ka suht suur? ma ei taha suurt". "Mhmh", ütleb eks "suurem kui audi."

Saate ikka puändist aru jah? Suurem kui audi. Meestekeeles kõlas see vist umbes nii, et "mul on palju suurem kui sul".

11 November 2011

Ma kuulsin täna hommikul ikka nii head nalja, et naersin silmad märjaks.
Toimus üks pidulik üritus, kus pidi esinema laulja koos saatebändiga. Veidike piinlikku vaikust kahe numbri vahel. Siis lonkis lavale saatebänd. Siis ilmus tädi, kes ütles, et kuna laulja pole veel kohale jõudnud siis kas ollakse nõus, et saatebänd plõnnib veits niisama muusikat kuni laulja tuleb.
:D

PS. Lemmikbeibs helista, pool nalja on rääkimata :D

08 November 2011

Vanainimeste seksist...

Kasutades sõna "vanainimesed" ma muidugi natuke liialdasin. Pigem pidasin silmas olukorda, kui omavahel on seksitud juba mitmeid aastaid. Et kõik hakkab vaikselt rutiiniks muutuma ja enam vähem ollakse kursis, mis teisele sobib ja meeldib. Et reeglina õhtuti ollakse päevast väsinud ja hommikuti on töölejõudmisega liiga kiire. Et lõunapausi kähkukad on ammu ununenud teema ja autos on hullult kitsas ja ebamugav.

Vahel muidugi ikka on neid helgemaid sähvatusi ja paaritunniseid maratone. Aga nendeks tuleb ikka aega võtta ja pikalt planeerides meelolu luua. Just see häälestuse ja meeleolu tekkimine võtab, vähemalt minul, kõvasti aega. Eriti siis, kui pea on tihedalt täis töömõtteid, muret, mida õhtusöögiks valmistada ja häda, et lapsel (siis pubekal) pole järgmiseks koolipäevaks jälle midagi selga panna!

Õhtul tahaks siis lihtsalt pea padjale panna ja selja korraks lõdvaks lasta. Seksimõte käib küll korraks peast läbi, kui värskelt dushi alt tulnud mees teki alla poeb. Unelema jäädes aga äkki kuuldes käsklust: "Tõsta jalg üles!", kaob igasugune tahtmine... Mis üles? Miks üles? Milline jalg? Miks? Mida hekki? Mis ajast peale "tõsta jalg üles" eelmänguks kvalifitseerus?

01 November 2011



Nii. Hakkab looma vaikselt!



Kõik ripakile jäänud asjad ja kohustused on enam vähem korda aetud. Ega ma ei saagi aru, mis mind takistas telefoni võtmast või e-maili kirjutamast, et nii mõnedki asjad ära teha? Lihtsalt ei tahtnud, ei suutnud ja ei viitsinud. Õnneks on see õudne tahtmatus oma eluga tegeleda praeguseks veidi taandunud.


Oli palju asju, mida ma lihtsalt sundisin ennast tegema. Näiteks soetasin endale hea diiliga 10-korra spordiklubi kaardi. Trikk aga oli selles, et kaardi kasutamise alustamisega oli aega kuu aega. Ehk et selle aja ma lihtsalt harjutasin end mõttega ja veensin end, et ma pean suutma inimeste sekka minema. Eile lõpuks koitiski see õhtu, kui ma kõndisin kepsakalt spordikluppi ja osalesin üle aastate taas rühmatreeningul. Ja mul oli ilgelt hea meel, et ma sain üksi uues ja võõras klubis hakkama, leidsin kõik kärmelt üles ja lisaks kõigele nautisin trenni ka. Täna kohe broneerisin kaks uut trenni ja vaikselt heietan mõtet kuukaardi soetamisest aga sellele plaanile kahjuks tõmbab ilmselt kriipsu peale vaba ressursi puudus.


Veidi piinavad ka süümekad lapse pärast, kes on küll suht suur ja saab iseeendaga hakkama aga samas on ka piisavalt laps, et tahta koos olla emaga ja teha põnevaid asju. Mistõttu trennist saadud energiaga laetuna soetasin poest chipse, juustukastet ja kummikomme ja tõin videolaenutusest õudusfilmi. :) Oli ju halloween... Keerasime toas tuled maha, panime küünlad põlema, tirisime kogu toidu voodisse ja hakkasime verdtarretamamapanevat filmi vaatama.


Oli tore õhtu.