29 November 2008

Rumba Cup


Ma olen üsna veendunud, et minu töntsaka keha sees on peidus üks teine, sädelev, seksikas ja graatsiline ladina-ameerika tantsijanna. Selline narmaskleidiga, millega keerutades kõik narmad heljuvad nagu pikad juuksed vannivees.

Ja siis ma tantsin maailma kõige ilusamat tantsu – sensuaalset rumbat. Ja otse loomulikult on minu paariliseks Ljolik, mööda kelle keha ma ennast libistan ja kelle ümber ma põimin oma pikad, päevitunud jalad.

Vaat nõnda unistades istun ma pealtvaatajana tantsuvõistlustel, pilk kinnitunud tantsupõrandal olevatesse imekaunitesse paaridesse, keha kange, sest kõik mu lihased tantsivad iga tantsupõrandal tehtud liigutust kaasa. Ma ahmin endasse kõik neid sätendavaid kleite ja kehakaunistusi, muusikat, prožektorite valgust… Limpsin vaikselt oma šampanjat ja tunnen ennast üliõnnelikuna.

27 November 2008

...

Mis hetkest algab suhe. Kuidas olla, kui tunned, et armastad aga ei taha seda esimesena öelda. Kas on üldse mõtet öelda, kui elu on näidanud, et see ei kesta niikuinii. Miks on lihtsam mittekonstruktiivselt tülitseda kui rääkida, mis sind tegelikult närvi ajas. Mida teha, kui igatsus ajab hulluks aga kohtudes ei taha seda nõrkust lasta välja paista.

Kuidas uskuda, et kõik võib minna hästi.

26 November 2008

Kurat küll

Mind ajab kohe ilgelt vihale see plämin, kuidas Tallinna linn ei maksa lumekoristusfirmale miljoneid kroone. Minge palun sinna karuauku, tropid. Suurt pilti see Savipätsi bande nagu üldse ei näe. Linlased on hädas! Kes murdis jala, kes lõhkus auto, jne jne. Mida on meil teie mittemakstavatest miljonitest? Kas see kuidagigi õigustab tekkinud kaost linnatänavatel? Ma saaks veel aru, kui te pöörduksite näoga linna poole ja paluksite kahjukannatajatel endast märku anda ja kaaluda kahjude hüvitamist.

Siis küsiks mina ka, kes maksab minu tagastange kinni, mis kesklinnas võitluses lume- ja jääseguga kaotajaks jäi ja nüüd vaevu auto küljes ripub? Kas ma trügisin lolli peaga kuskile väikestesse kõrvaltänavatesse, millede kohta öeldi iga päev uudistes, et need on koristamata. Oh, ei! Ma lihtsalt üritasin sõita kesklinnas ja vanalinnas. Ja seda mitte tuisu- või kohe tuisujärgsel päeval. Ma elan oma arust Eesti suurimas linnas ja ma ei näe vajadust soetada mingit kuradi traktorit või offroad maasturit, et oma last ujuma viia.

Mõelge selle peale natuke.

25 November 2008

Talve algus

Siis kui minul on suur korvitäis komme ja šokolaadi valmis varutud mardisantide jaoks, siis nemad ei tule mitte. Aga siis kui tütreke on kõik kommid viimseni ära söönud ja rahakotis ulub tuul, siis kostab uksele koputus ja hõige „Kadrid!“

Panin näpu suule ja ütlesin „Pssst!“ kui laps küsis, miks ma ust ei ava. Mis ma lasen vaestel lastel seal tantsu vihtuda ja laulda, kui mul neile peale naeratuse midagi anda pole. Kuulasime siis läbi ukse, kuidas kadrisandid naabritädile laulukest laulsid. Iga aasta annan endale lubaduse soetada enne sanditamise päevi koju suured kommivarud ja mitte ükski aasta pole mul veel õnnestunud nende kommidega santijaid rõõmustada.

Ja lõpetuseks küsin, et mida vastas kõikide suur lemmik hr. Savisaar küsimusele, mida plaanitakse linnalumest puhastamisel paremini teha? (P.S. õppige lause pähe, see sobib kasutamiseks absoluutselt igas olukorras).

„Edasise tegevuse kavandamiseks selgitasime välja kitsaskohad ja lähtusime vajadusest tugevdada kõikide teenistuste omavahelist koostööd, mis peaks tagama suurema operatiivsuse ja ressursi optimaalse kasutamise.“

21 November 2008

Reedeti juhtub asju

Ausõna, ma ei taha hommikul aknast välja vaadates näha lumehangesid, kui mu leegiheitjal on suverehvid alles all. Aga ma nägin. Vaprusest värisedes istusin autosse, et laps kooli ära viia ja ise ka kuidagi tööle jõuda. Maksimumkiirust arendasin u 30 km/h. Arvata on, et ma ajasin kõik õigeaegselt rehvivahetuses käinud autojuhid jumalast närvi.

Laps sai õnnelikult kooli lähistel maha pandud. Päris kooli ette ei julgenud viia, sest eelmisel päeval esimese lumega ma juba üritasin mingit posti seal maha niita. Nagu nöögiks hakkas ilusat laia lund sadama. Ma küsin, et miks ei võiks see lumi pigem jõulude ajal sadada, ahh? Mida on sadada praegu, kui sellest aint jama tõuseb?

Kramplikult rooli küljes rippudes andsin endale lubadusi järgmisel aastal juba septembris talverehvid alla panna ja üldse ühistranspordiga sõitma hakata ja jumal teab, mis lollusi ma veel lubasin. Kuni jõudsingi töö juurde. Astusin autost välja… ja langesin sinnasamma, kahe auto vahele, täies pikkuses lume sisse kõhuli. Lahtise lume all oli peidus korralik jääkiht. Püsti ukerdades tuvastasin, et vasak jalg ei kanna mind enam millegipärast. Asja lähemalt uurides selgus, et mu saapa 10- sentimeetrine konts lipendab õnnetult.

Viimast väärikust säilitades liipasin kontorisse. Täna vist ei ole minu päev. Ja kell on alles 8.00

Täiendus nr.1 - kell 9.00: leegiheitjale vajus teine auto parklas külje pealt sisse. ukses suur mõlk.

Täiendus nr. 2 - eksmees sai öelda, et "Nääää, ma ju ütlesin mitu nädalat tagasi, et rehvid tuleb ära vahetada"...

17 November 2008

Suitsujuustu -peekoniburger

Oh seda õndsust astuda vihmasel pühapäeva ennelõunal sisse sooja ja valgusrikkasse rämpstoidurestorani ja osta suitsujuustu - peekoniburgeri eine ja siis see ära süüa. :)
Imelik on see, et kõige paremad asjad on ikka need, mida endale keelad, või mida kohe kätte ei saa.

Aga see tundub siiski siiamaani uskumatuna, et ma suutsin end niimoodi kätte võtta ja püha eesmärgi nimel 4 kilo lihtsalt maha võtta.

Oi, see pingutus tasus end ära. Kasvõi selle imetlusesära tõttu Ljoliku silmades, mis kustus alles siis kui varahommikul magama jäime. Ja mis pühapäevahommikul oli ikka veel alles…

12 November 2008

Olukord pingestub veelgi

Jäänud on veel loetud päevad.

Eile õhtul ei pidanud vastu ja proovisin kleiti salamisi selga. Pidin ju veenduma, et keemiline puhastus mu kleiti numbri võrra väiksemaks ei puhastanud ja sellega kõik mu lootused seda selga panna hävitanud. Aga ei, minu suureks õnneks on nad selle suisa numbri võrra suuremaks pesnud. Või siis, issake issake, olen mina veidi väiksemaks jäänud.

Muid mõtteid mu pähe praegu kahjuks ei mahu. Ei saa tavapärast tarka juttu ajada :)

05 November 2008

Peoärevus

Me avastasime Lemmikbeibuga argiteemadel vesteldes, et noortel meestel on küll palju häid omadusi - värskus, rikkumatus, ilu, hea seks... Aga on ka mõned puudused.

Nagu näiteks ei või kunagi teada, kui on minek esinduslikule üritusele, kas su noorhärral on soliidne ülikond koos vajalike aksessuaaridega. Ja ma ei räägi siin praegu kapis rippuvast 12. klassi lõpuülikonnast. Ja kas su noormees oskab ilma punastamata ja kogelemata vastata, kui mõni tähtis nina teda kõnetab.

Ja kas sul on piinlik, kui su noormees küsimusele: "Millega Te tegelete" vastab "Olen lihttööline/ehitaja Soomes/rekkajuht"...

03 November 2008

Saadana saba ja silmamuna

Tänu toredatele ameerikamaa inimestele ei pidanud reedel niisama lihtlabaselt ja ilma põhjuseta veini jooma, vaid sai teha seda „Halloo, viin (vein)“ õilsa nime all. Kui nagu midagi tähistada pole, siis tekib kohe siuke joodiku tunne.

Et aga poes meil halloweeni-staffi häbematult vähe müüakse, siis sai pidu elavdatud sellega, et üritasin endal suure klaasist kohvikannuga ja väikese lillevaasiga pöialt otsast nüsida. Kõik kohad said klaasikilde täis ja verd lahmas sõrmedest ojadena. Õnneks päästis Ljolik mind kindlast surmast verekaotuse läbi kolme plaastriga. Vastasel juhul oleksin saanud edaspidi edukalt seda „viis- õlut-saekaatrimeestele“ nalja teha.

Atraktsioonidena oli välja pakkuda ka hirmsad muumiakujulised viineripirukad – mis aga kõigi sõnade kohaselt pigem nagu armsad beebinukud välja nägid – ja silmamunadega tort – silmamunad maalisin värisevate kätega parema puudumisel ise.

Kokkuvõttes, tsiteerides klassikuid – koosolek oli edukas.

01 November 2008

Сергей Лазарев - Вспоминай

Kui mõni psühholoog minu koos mu imelise loomusega kätte saaks, oleks tal raudselt aastateks põnevat uurimistööd.
Punkt 1) mis värk on nende noorte ilusate (saledad ja tumedapäised) poistega...?