30 May 2008

Fänn, varsti jälitaja

Ma tean, et te kõik ootate juba pikisilmi, millal ma Dima- hullusest üle saan ja jälle normaalset juttu kirjutama hakkan. Kõigi lugejate suureks kurvastuseks pean teatama, et ma ei saa Dimast kunagi üle. Ma jään elu lõpuni teda imetlema. :)

Kui oskaks isegi defineerida, mis mind tema juures nii hullusti ära võlus. Sest ei ole ju väga normaalne minu eas naisterahval fännata pubeka kombel piltilusat meeslauljat. Heh, nii kaua kui ma ennast mäletan, olen ikka silmini sisse võetud olnud mõnest lava- või filmitegelastest. Käsi püsti, kes ei olnud nooruses hull Richard Dean Andersoni ehk MacGyveri järgi? Kummalisim tegelane, kellesse ma nooruses paduarmunud olin, oli mingist vanast Batmani-seriaalist Robin. Ma isegi ei mäleta, kes teda mängis. Ja miks ometi temasse??

Aga Dimast ma ei loobu. Ta on parim. (Aint Ljolik on ilusam)

26 May 2008

4.44

Miski äratab mind. Poolunes heidan pilgu kellale. Punased numbrid näitavad 4.44.
Misasja? Rohkem ei viitsi unisena mõelda. Hommikul mobiiliäratuse peale tõustes nendin, et see asi on juba veidi liiga kummaline. Mul meenub viimasest ajast umbes kümme samalaadset ärkamist, kus ma heidan pilgu kellale ja see näitab 4.44.

Peab vist kella näoga seina poole keerama. Olukord hakkab mind vaikselt õõvastama. Nagu oleksin sattunud mingisse väikese-eelarvelisse ja viletsasse õudusfilmi ja mind tirriteeritakse senikaua, kuni ma ükskord kell 4.44 ärkan ja seejärel juukseid katkudes ja kiljudes öösärgi väel õue jooksen ja siis jõuetus meeleheites käsi taeva poole raputades karjun „Miks? Miks??“

24 May 2008

Mahamagatud ja mahamagamata

Kell näitab sügavat öötundi aga mul on kook ahjus ja magamaminek seetõttu lähima tunni jooksul välistatud. Täna oli pidu, homme on jälle pidu. Pidu peo otsa. Ja kõik on omaküpsetatud. Välja arvatud Torrese roosa vein muidugi. Suht mõnus asi suvealguseks, soovitan mittepikutajaveinilembidele.

Tänu lemmikbeibu suurepärasele tähelepanuvõimele õnnestus mul mitte maha magada sulnis kutse Haapsallu. Ja teisalt sain vihje, et viimase rummikoolatekiilasodipodi joomise ajal olla ma maha maganud miski kõvemat sorti kulminatsiooni. (tegelt ma ei maganud, ma puhkasin)

Mind hakkas vaikselt huvitama, kas on veel miskeid põnevaid võimalusi, mis ma olen maha maganud? Sellest ma olen nagu juba aru saanud, et imepärase meesolendi vaikne imetlus ei vii reeglina kuskile. Rinnaga peale ja püksid maha. Kuid kas ma olen lasknud mööda hetki, kui mulle on ulatatud püksilukk lahtitõmbamiseks? Karta on, et jah.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid hoopis sellest kuidas Saareblond piiga ja Tinuntsik tulid mulle külla ja mõlemal oli ühtmoodi jakk seljas! :))

20 May 2008

Kinnisvaraga pruut

Pärast tänahommikust tehingut olen ma nüüd rikas, kinnisvaraga pruut. Ligi 20 ruutmeetri suurune lapike kesklinna pinda on minu oma. Ja seda ilma igasuguse laenuta.

Annan loa seda väärt informatsiooni levitada kõigi vabade, rikaste ja ilusate meeste hulgas. Klausliga, et minu kinnisvara oli, on ja jääb igavesest ajast igavesti minu lahusvaraks.

Nüüd ma tean, mis tunne oli neegritel, kui neile oma maa anti.

19 May 2008

Rumm on saatanast e. katkendeid joomahullu päevaraamatust

See on nüüd igatahes inimkatseliselt kindlaks tehtud, et rummijoomine lõpeb sajaprotsendil juhtudel liiga kummaliselt. Et mitte öelda halvasti. Kindlasti mängisid seekordse rummijoomise juures märkimisväärset rolli need neetud vahepealsed tekiilalaksud.

Ja ometi algas kõik nii ilusti…Tegelt juba lausa reedel, kui avanes võimalus juua veini miljardivaatega ruumis ja ürituse kõige hardam hetk sai vana kolleegi käsu peale kõvasti-kõvasti mällu söövitatud. Okei, okei – tõesti ilus oli. Liiga ilus. Maasikatega.

Kõik oli veel ilus selle hetkeni, kui laupäeva varahommikul sai kogemata telefonile vastatud ja tuvastatud, et teisel pool toru on üksijäetud Sõber Emm, kes soovib ilmtingimata loomaaeda minna. Well… soovitasin kõigepealt plaani ümber sõnastada ja esineda uue avaldusega pärast seda, kui ma olen oma kohustusliku trenni ära teinud.

Mis koht oleks kõige parem, kuhu kirja panna, et „Ma ei võta enam iialgi tilkagi tekiilat suu sisse!!“? Rääkimata variandist, et ma joon rummikoolat segamini tekiilaga. Siis ma kirjutaks sinna kohale veel, et „Üritused koos Sõber Emmiga ei ole niisama tilu-lilu üritused. Ole hoiatatud!“ Noh, et hommikul ei tuleks üllatusena.

Kui ma Lemmikbeibule pühapäevahommikul kurtsin oma traagilist saatust, siis ta teatas optimistlikul häälel, et „Kui Sõber Emmiga ei keppinud, järelikult on kõik hästi!“

16 May 2008

ise küsin, ise vastan

Mina: „Peeglike, peeglike seina peal, ütle mulle ausalt, kes on peasüüdlane selles, et ma pole rahul ühegi mehega, kes on minust vähegi huvitatud? Kes on liiga noor, kes liiga kole, kes liiga igav, kes liiga vaene, kes liiga vana…“

Peegel: „Hea küsimus. On ilmselge, et sa ei tea ise ka, mida sa õigupoolest ootad või tahad. Seega ei saa keegi su ootustele ka vastata. Nii et peasüüdlane tundub olevat Puuduv Eesmärk.“

13 May 2008

Vat ei taha

Oh, ma ei kannata otsustamist. Ma näen kuidas otsustamist vajav asi irvitab mulle näkku aga ometi panen ma silmad kinni ja viivitan, viivitan, viivitan. Loodan, et äkki juhtub nii, et ma teen silmad lahti ja asjad on iseenesest korda läinud.

Muidugi ei lähe nad korda! Otsustus tuleb teha nagunii ja kui ma ise seda ei tee, siis see otsustatakse lihtsalt minu eest ära. Meeldib see lahendus siis mulle või mitte.

Ljolikuga hakkab asi ümber saama. On jäänud veel otsustada…

08 May 2008

MEHED!!!! (see on siuke karjatus)

Kas on olemas üldse naist, kes teist k-u-n-a-g-i-g-i aru saaks??

Ma panen käe südamele ja tunnistan ausalt - mina ei saa aru ja ei hakka kunagi aru saamagi. Ma lihtsalt elan oma väikekodanlikku ja rutiinset elu. Ja vaatan mehi kui ilma subtiitriteta tummfilmi. Minu poolest tehke, mis teil iganes pähe tuleb. Ühte asja palun ainult - ärge mind hiljem milleski süüdistage.

Ärge seletage mulle, kuidas te pole mind juba nädal aega näinud, kui te ise pidasite vajalikuks oma vähest aega sõprade ja töö vahel jagada. Ja kuna ma tundsin ennast sel ajal hästi ja toimetasin oma toimetusi ning ei vingunud, näägutanud ega helistanud selle aja jooksul siis teie arvates mina olengi süüdi, et te pole mind nädal aega näinud. Millise fking loogika järgi?

Sleepyhead

Appi, appi, head inimesed. Mis toimub? Uni on kogu aeg. Vaevalt teen hommikul silmad lahti kui kohe on jälle uni. Istun hommikukoosolekul – uni. Joon kohvi – uni. Padjatriibud jooksevad põiki üle põse.

Praegu kirjutan täisunisena. Silm vajub vägisi kinni. Mõte ei liigu. Meenutan endale kevadist porikärbest, kes talveunes tõmmeldes ja päikesesooja tõttu aknaraami vahelt välja kukkus ja nüüd üritab sotti saada, et keskusmismiksjamillal ja et kust krt süüa saaks?!

Kusjuures päev läbi pole söögiisu ja siis äkki õhtul vahetult enne magamamineku aega olen täitsa virge ja sööks kasvõi hobuse ära. Ja siis võtaks veel paar supilusikatäit Nussa-kreemi ka peale.

Norrrr…..

05 May 2008

Prügikoll

Ajaloo annaalidesse jälje jätmiseks pean ära mainima, et ka mina andsin laupäeval oma tagasihoidliku panuse Eestimaa puhtaks tegemisse.

Pärast oli palju puhtam ja kuivem tunne :)

04 May 2008

Viinamarjad ei ole alati hapud

„Vaata mind! Las minna!“ hüüatas Kiir Suve-filmis.
Las minna jah. Kui asi pole selline nagu mina oma ilusaimates unistustes ette kujutan, siis las minna. Ma ei takerdu enam ühessegi mehesse nii, et ei oska ilma temata elada. Või noh, hetkel kehtib see lause alla 25-aastaste meeste kohta.

Heh, hullult lihtne ja hea on. Ma ei ole „kinni“ nagu mu head sõbrannad kardavad. Ma olen vabam kui ealeski varem. Ljolik võtab imehästi selle hirmu maha, et keegi ei taha ega vaata mind.

Ma lasen asjadel minna. Seni kuni ma pole paika saanud oma elueesmärki, ei oma paljud asjad ja suhted siduvat tähtsust.