27 January 2009

Tasuta nõuanne

Jagan Sinuga, kes sa vaevled samuti sellest kuradi Eesti kliimast ja olematust päikesepaistest tulenevate tüsistuste käes, oma tervise turgutamise salaretsepte.

1. Kõige võimsam energiajook - 1/2 sidruni mahl, suur lusikatäis mett ja mitte päris kuum vesi. (Üle 40 kraadine vesi hävitab kõik mees oleva kasuliku). Segada. Juua kohe.

2. Õhtune hellitus - soe piim, lusikatäis mett. Teeb imet köhaga.

3. Iseküpsetatud kook - kindlasti marjade (mustsõstrad, vaarikad) või vähemalt moosiga.


Haiguste ravi - kontrollitud :) Kes tasuta nõuannetesse ei usu, küsige mu kontonumbrit.

23 January 2009

Talverõõmud

Oi, mulle meeldib lumi :)

Peamiselt sellepärast, et kellegi käsi oli mu lumega kaetud autoaknale kirjutanud "SA OLED ILUS". Kohe kahju oli seda kunstiteost maha pühkida. Oleks ju võinud bussiga koju minna...

20 January 2009

Probleminaator

Vahel on nii, et saad ühe teema oma elus nagu suht jonksu ja kenasti jooksma, kui äkki – tadaaa – teisest otsast kostab koletut kärinat ja mingi muu, ka tähtis teema, rebeneb igast otsast pisitillukesteks tükkideks ja voolab sõrmede vahelt maha. Jääb üle aint käed jõuetult külgedele rippu lasta ja küsida: „Wtf..?“

„Ma ei tea, mul on mõistus otsas, mina loobun, ma enam ei jaksa…“ keerleb peas mõttetu halin.

Stopp.

Sellest halast tuleb ainult vastik peavalu ja paha tuju. Lugesin just „Directori“ läbi. Tippjuht ma küll olla ei tahaks aga see ei takista mul juhi kombel käitumast. Nii: probleem? – on! Tuleb hakata lahendama. Kõigepealt – mis ma ise valesti tegin ja mida ma saan asjade parandamiseks kohe teha. Meetmed tarvitusele võtta, rong rööbastele tagasi lükata ja siis meeter-meetri haaval parema elu poole sõitma hakata.

Ohjahh, kordki elus võiks kõik lihtsalt kenasti ja korras olla. Kuigi siis oleks ilmselt igav :)

PS. Ahjaa, ilgelt närvi ajab kui Rimi poes on pea pooltel toodetel juures suured, kollased sildid nagu oleks just see toode just täna superhüpermegaodav. Kuulge, olge normaalsed. Laske lihtsalt hinnad alla, ostjad saavad isegi aru, et odavamaks on läinud. Pole vaja meie pärast 50% poe kaupa ära sildistada, et "Ainult täna!" või "Superpakkumine" . Säästke paberit ja seeläbi metsa.

19 January 2009

1 kuu Dimaga kohtumiseni


otsi-uusi-blogituttavaid-meem

Olen küll hoidnud suht madalat profiili, kuid jäänud siiski silma tiiale, kes arvas, et võiksin proovida elu esimest meemi.

Reegelid:
1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).
2. Anna 5:le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.

1. Pere, sõprus, armastus, mina ise, vaba teema :)

2. Teatepulk läheb: Punapeale, Mutile, Carryle, McSyltile, Kazole - ei hakka omi võõrastest välja sorteerima, mõnda loen tihemini kui teist ja kazo saab olema uustulnuk.

3. Nii, läksin lingitama. Pakaa.

12 January 2009

Elul on mitu tegu ja mitu nägu…

Ma tahan maale elama minna…

Päriselt ma muidugi ei lähe. Kuhu ma ikka lähen – kolmandat põlve linnatüdruk. Kardan loomi ja jälestan putukaid. Ja ilma vannitoata, sooja veeta või põrandakütteta ma niikuinii kaua vastu ei peaks.

Aga ma tahan hommikul ärgates süüa isetehtud leiba. Minna talupoodi, kus kassapidajat polegi. Maitsta värsket leivatainast. Kelgutada seal, kus pole jälgigi ees. Sumbata põlvini lumes teades, et linnas sajab vihma. Mitte vaadata kella. Saada värskest õhust punased põsed. Hingata kopsudesse sedasama värsket õhku vahelduseks linnasaastale. Maksta toidu eest kõrtsis normaalset hinda. Lihtsalt olla…

Unistused. Magusad unistused.

08 January 2009

Ma siin omaette arutan...

Absoluutselt iga päev leian ma internetiavarustest erinevatelt tibisaitidelt põletava küsimuse: "Kas mees võib olla oluliselt noorem kui naine?" ning hulga tobedaid vastuseid sellele. Vastuste hulgas domineerib noorte isaste ülbikute seisukoht, et ärgu vanamutid üldse unistagu mingist suhtest - natuke keppi ja vsjoo.

Vanasõna olete kuulnud (tsiteerides ühte ammust naabrimeest): Et see koer ikka kiunatab, kes pihta sai. Ma nüüd siis kiunatan ka. Tegelt ma ei saa aru, miks sellist asja üldse küsima peab ja mis kuradi vahe seal on? Vene ajal oli jah ainus aktsepteeritav variant, et mees on 2 aastat vanem kui naine, abielu põhimõtteliselt ei lahutata ja kõik muu, sellest reeglist erinev, oli puhas porno ja perverssus.

Ja ometi ma kahtlen iga päev. Ja loen aina ja üha mida anonüümsed inimesed arvavad. Tahaks nagu ka vastata üldkehtivatele elu- ja ilustandarditele, olla täieõiguslik ühiskonna liige, ilma et keegi näpuga näitaks või imestaks.

Kuigi samas imestamist jääb muidugi aina vähemaks. Tundub, et selliseid paare on rohkem kui üks. Ja no olgem ausad - lisaks majanduskriisile valitseb ka heade meeste kriis. Loll oleks hakata seda niigi nadi valikut ise asjatute piirangutega veelgi vähendama.

Milline peaks siis see "õige" vanusevahe olema? Miks see üldse teema on?

06 January 2009

Pastakast imetud postitus.

Tükk aega olen tahtnud juba mitut asja kirja panna, kasvõi enda jaoks. A no ei tule kuidagi seda loomeindu või -palangut. Samas aga ei saa ka kirjutamata jätta, sest sellisel juhul keegi ei saakski teada, et mul on

KAKS DIMA BILANI KONTSERDI PILETIT.

Näärivana tõi. Ma olin ilmselt ikka kuradima hea laps eelmisel aastal. Et kui aasta viimane õhtu möödub heas seltskonnas hea söögi-joogiga ja näärikuuse all pistetakse pihku unistuste kingitus, siis minu poolest võib 2008. aasta täiesti kordaläinuks lugeda.

Ma ise kinkisin oma Näärivanale puhkuse koos minuga. Aga kätt südamele pannes, kui keegi küsib minu arvamust kas a) Grand Rose Spa või b) GO Spa - siis vaatamata Grand Rose pisikesele aga tublile tegijaskonnale kaldub minu eelistus GO Spas puhkamisele. Kusjuures midagi halba ei ole kosta: vastuvõtt oli super, veekeskus mõnus, tuba suht ilus – aga see“ miski“ jäi puudu, see vaevutajutav luksuse ja heaolu hõng. No ja suure miinuse saab muidugi keldris asuv restoran. Mulle põhimõtteliselt ei meeldi keldrirestoranid, kus külalised lisaks toidule saavad tunda, kuidas on elada keldrikakandina. Eriti õõvastav on sellises kohas hommikusööki süüa, üldse ei saa aru mis kell on. Oleks teadnud, oleks söögi tuppa tellinud. Mis muidugi oleks olnud ka täiuslik punkt kogu puhkuse ajal õitsenud täiuslikule roosiõielehelisele ja shampanjavahusele romantikale :)

Rakveres käisin ka vahepeal – lasteetendusel ja pärast Aqua Spas. (Hmm, jälle spa…) Seda soovitan soojalt, mulle meeldis, lapsest rääkimata.

Ühe uueaastalubaduse andsin ka endale – mõelda rohkem. Ja lugeda rohkem.