25 July 2016

Minu ema elab täiega

... ja läheb umbes neljandat korda juba mehele.

Me õega naersime, ehk veidi ka kibedalt, et ta käib meie eest ka mehel ära. Sest me oleme kahe peale tervelt ühe korra mehel olnud. Mitte kahe peale üks mees, ärge valesti lugege.

Aga neljas kord? Jumal hoia, mul pole vist suhteidki nii palju olnud. Graafikus püsimiseks oleks ma pidanud praegu juba teist korda mehel olema. Aga selle asemel olen puhta üksi ja niimoodi ma küll rekordit ei ületa.

Minu tütar teatas üks õhtu lobisemise käigus, et mina olevat talle eeskujuks - selline tubli, iseseisev ja tugev naine, ei vaja kellegi abi ja elab kõik elu sündmused mängleva kergusega üle. Tema jutt polnud muidugi üks ühele selles sõnastuses, ma veidi liialdasin ka. Aga põhimõte jääb samaks. Ühelt poolt on mul muidugi kurb, et ma pole talle olnud eeskujuks õnneliku armastuse ja pereelu osas. Samas teiselt poolt ma olengi teda kasvatanud selle põhimõttega, et kõigega tuleb ise hakkama saada ja naine on nö ka inimene, mitte sissetulekuta, ripsmepikendusi plõksutav kodukana, kes siis kui mees uuema ja noorema leiab, on äkitselt kompsudega tänaval ja ei oska midagi peale hakata. (mitte midagi halba koduperenaiste või ripsmepikenduste kohta).

A noh, minu ema mulle küll eeskuju pole.

No comments: