Kõik inimesed näivad teadvat minust mitmeid kordi paremini, kuidas minu elu tegelikult elama peab. Rääkimata sellest, et nad teavad täpselt, milliseid vigu ja kuskohas ma teen. Pean möönma, et jah, ideaalne see eluke pole aga suurt häda ka ei ole. Peaasi, et endal hea ja mõnus on. Ja kui vigu teen, siis on needki enda omakesed.
Olen ise ka kippunud suure hooga nõu andma ja targutama. Nägema vigu teise elus ja teadnud õpetada ainuõiget viisi, kuidas vigu parandada. Oleks praegu ennast sel targutamise hetkel kõrvalt näinud, oleks vist suure häälega naerma hakanud.
Suurim abi, mis sa sõbrale anda saad, on see, et kuulad teda lihtsalt. Kuulad teda senikaua, kuni ta ise oma järeldusteni jõuab. Vahel on vaja lahenduse leidmiseks ainult probleem kõvasti välja öelda. Ja üksirääkimine ei pruugi olla nii tõhus kui sõbra tähelepanelikesse kõrvadesse jutustamine.
Ja ega õige sõber ei hakkagi mingit jama jahuma, ta näeb kui sa tõsiselt hädas oled ja haarab härjal sarvist – kas tõstab martiini külmkapist lauale või istub su autosse, et sõita mere äärde ja kuulata, mis mured sul on või koob su käpikutesse päikese.
No comments:
Post a Comment