Eesti Raadio küsib...

KÜSIMUS: Kas kõrvalautost südamlik-võrgutavalt lehvitav mees võib olla eestlane?
VASTUS: Kindlasti mitte. See pole meie rahvusele omane. Tegemist oli kahe väga toreda poolakaga, kes etendasid meile sõidu pealt kõrvaltautost pantomiimi „Kallid neiud, palun tulge meie autosse!“

K: Kas kaheksa naist suudavad kalarestoranis karjuda nagu kuusteist venelast?
V: Jahh, suudavad küll! Pärast seda kui me lahkusime jäi kogu söögisaal jumala vaikseks. Kuigi sinna jäi rohkem inimesi kui meid oli.

K: Kas Leigo järvel oli liiga palju rahvast ja kas me Rujaleidjat kuulsime?
V. Jah ja ei.

K: Kas saareblond piiga valas Leigolt lahkudes tagaistmel suuri krokodillipisaraid, samal ajal kui Raja Tiina Suzukiga metsa vahel manööverdades koduteed üritas leida?
V: Kahjuks jah.

K: Kas mina möirgasin Elmari saatel laulda?
V: Kindlasti mitte! Mida ei mäleta seda pole olnud.

K: Kas meil oli Otepääl ilgelt tore majake, kus saunatada, grillida ja chillida?
V: Meil oli lisaks sellele ilgelt toredale majakesele veel kraav, kuhu pärast sauna ööpimeduses paljalt sisse hüpata ja majakesesuurune telk, milles oli megalahe magada.

K: Kas naised suutsid ilma minuta õhtu jooksul ühe pudeli valget veini ära juua?
V: Ei suutnud, pidin selle pudeli hommikul silla peal jalgu kõlgutades ise tühjaks jooma. Mõningast abi sealjuures osutas saareblond piiga. Loodetavasti ta ei teinud endale liiga.

K: Kas üle Kärnjärve on ikka sama raske ujuda nagu nooruses käsu peale trenni teha samal distantsil?
V: Üldsegi mitte. Vabatahtlik ujumine soojas järves on lausa lust ja lõbu.

K: Kas mina, saareblond piiga ja Raja Tiina vahetasime ekipaaži, kuna eelmine autojuht tõi ettekäändeks sada asja aga tegelt ta ei jõudnud lihtsalt meie kolmehäälset kisa ära kuulata?
V: Ei, me vahetasime autot vabatahtlikult.

K: Kas me terve tee üritasime teineteisele karjudes selgeks teha, et ainult enda seisukoht on õige ja teiste oma ilmselge vale?
V: Aga muidugi!

K: Kas me sõime tagasiteel esimeses söögikohas, kus polnud järjekorda ja menüü oli väga ok?
V: Loomulikult mitte. Me sõitsime 70 km edasi, millest 20 km ummikus 1. käiguga. Siis leidsime järgmise söögikoha, kuhu vahetult enne meid jõudis sisse trügida bussitäis inimesi, kes imelisel kiirusel moodustas meie ja söögitädi vahele kahekilomeetrise järjekorra.

K: Kas ma lahkudes sain proua E.-lt kogu majarahva silme all Pluuto musi?
V: Mida kõike ei pea elus kogema….

K: Kas ma jäin rahule?
V: Jah, ja loodan, et teised kõik jäid ka rahule :)