Olen ennast ära kaotanud. Vaatan peeglisse, mina… aga null emotsiooni näos. Ainult üks ilme pikemat aega - väheke väsind, emotsioonitu, tõsisemapoolne, mõtlik. Kes ma olen? Seksikas koduperenaine? Kuldses keskeas kontoritädi? Elurõõmus blond…ptüi, brünett? Mõttetu tsikk? Krt seda teab.
Mis mul on pakkuda sõpradele-tuttavatele? Kuidas saan neile kasulik olla? Mis on Kuu kaugus Maast?
Ma ei pannudki tähele, millal ma ära kadusin. Mingi hetk märkasin, et viimasel ajal tehtud pildid minust on kummalised. Nagu seal polekski enam mina, vaid mingi võõras tädi, kes mulle üldse ei sümpatiseeri. Mina talle küll „tere“ ei ütleks.
Kuule, Minu Särav Olemus, ole nüüd nii hea ja tule tagasi. Mul on vaja veel suuri tegusid korda saata, laudadel tantsida ja sõpradele rõõmu valmistada. Ja kui sa tuled siis too mul lilli :)
Puhkuse 8. päev : tsaupakaa, endised ja praegused mehed. Minevikku pole olemas. Ainult mina olen Siin.
1 comment:
Minagi alles õpin ladusalt kirjutama ja ennast tundma. Loll olen lootnud, et saan mõnusalt teiste najal lulli lüüa ja lasta elul libiseda. Aga ei, nüüd tuleb ise vastutama hakata.
Edu sullegi!
Post a Comment