Kõigepealt ma alustan sellest, et ma täiesti vihkan teksapükste ostmist. Peamiselt sellepärast, et mu mõõdud ei ole mitte 90-60-90 ja mu jalad ei ulatu maast lõuani. Need kaks suht olulist mittevastavust muudavadki mu teksapüksijahi masendavaks mitmenädalaseks osturalliks. Ma ei saa ka aru, miks nad paigaldavad riietuskabiinidesse peegleid, mis moondavad mu keha kolm numbrit suuremaks ja lasevad paista kõikidel teksadel mu jalas ühtmoodi koledad?
Seetõttu kannan ma soetatud teksad reeglina suisa ribadeks. Ja kui kohe üldse enam püksid jalas ei püsi siis pean suunduma uusi ostma. Nüüd, vanaraisk, läksid mul korraga kahed püksid katki. Oh, ebaõnne!
Nii, et kui te juhtute teksapüksipoes märkama mossis brünetti, suundumas suure püksikuhjaga riietuskabiinide poole, siis tundke mulle palun kaasa...
4 comments:
Jaa, ma tean seda tunnet...
Minul lõpeb püksiost enamasti sellega, et ma soetan endale lihtsalt mõne uue kampsuni või pesukomplekti
(ja käin vastavalt aastaajale kas seelikutega või vatipükstega- need ei lähegi nii kergesti katki :D hahaa)
Soovitan soojalt käia seelikutega! :) Palju kenam!:)
Seelikuga on ju praegusel aastaajal külm ja kuna sukad kipuvad kogu aeg katki minema, siis ka väga kulukas käia :)
Ma neist peeglitest ja asjadest ei tea midagi, küll aga müüakse Soomes selliseid riideid, mis hästi selga istuvad. Viimati proovisin erinevates poodides 4 paari teksaseid jalga ja ostsin need 4 ka ära. Eestis aja 4 nädalat mööda poode pükse taga ja kõik on kööbakad ja kipakad.
Post a Comment