Vara hõiskasin - kahetsen ikka küll...
Kahetsen tehtud vigu ja lollusi. Kahetsen, et neid ei saa ise parandada, vaid peab ootama kuni aeg parandab. Pekki. Jajaa, tean, et õppetund, ja et oma vigadest õpitakse ikka kõige paremini.
See ei lohuta praegu üldse, kui mu käed värisevad nii, et kohvi loksub tassist üle ääre ja sõrmed klahvidel moodustavad mingeid imelikke kombinatsioone, nii et ma pean igat sõna parandama. Pekki. Eeee, ma läksin nüüd mõneks ajaks endast ära. Tagasi tulen siis, kui närvid on rahunenud. Pekki.
No comments:
Post a Comment