Üks tark tütarlaps ütles mulle täna, et oma eesmärk tuleb valjusti välja öelda. Et siis muutuvat see käegakatsutavaks tõeks. Ja ta ise on elav näide sellest, tema poolnaljaga ette võetud projektipõhine tegevus on leidnud oma eduka lõpu. Tegelikult küll hoopis Ilusa Suhte Alguse aga see on juba teine lugu.
Mina olen eesmärgi seadmiste koha pealt täiesti lootusetu tüüp. Võin ühel päeval 100% surmkindel olla, et tahan peret ja last ja koera ja kassi. Ja teisel päeval iga keharakuga nautida vabadust ja üksiolemist ja seda, et absoluutselt mitte keegi ei tule mulle ütlema, mida ma tegema pean või mida ma teha ei tohi.
Nädalavahetus mööduski nii, et ma kuulsin hunnikus vastuolulisi hinnanguid oma elule ja tegevusele – et ma olla feminist, et ma mõtlevat kui mees, et kui seda metsa ees ei oleks siis võetaks mind kohe jalapealt naiseks, et minusugusega üldse ei saagi koos elada.
Et kui nüüd kohustuslikus korras peaks ühe eesmärgi endast välja pigistama siis võiks see kõlada umbes nii, et mu elu võiks olla selline et „Tahan just seda, mis mul parasjagu on.“ See vast oleks kõige suurim nauding ja eesmärk, kuhupoole rühkida.
6 comments:
Ohhoo, sul uus ohver?! Soovin õnne:)
Ahh, naudi parem protsessi. Eesmärgi saavutamise rõõm on üürike võrreldes protsessi-rõõmu pikkusega :)
Ka Carmen Kass ütles, et elu mõte on protsess. Ja modellide suust pead sa tarkust kuulma :)
Ja Muhv, kuida sa saad nii valesti asjadest aru saada??
Mina soovitan sul oma tähtkujule pilk heita ja selt omad järeldused teha ;)
Oh, kas tahad öelda, et see kaksikute-needus jälitab mind elu lõpuni? :)
See pole mitte needus vaid puhas õnn :)
Post a Comment