Raske on.
Raske ja pingeline. Tahaks teha palju enamat, kui suuteline olen. Näen, kuidas ümberringi tööd tehakse. Elan kaasa. Üritan mõtteid ja soove lugeda silmadest. Kui kuulen et keegi ütleb ”F… siis juba jooksen faksimasina poole. Tahaks olla superman ja terminaator ühes isikus.
Üritan magada. Ei õnnestu. Mõtlen palavikuliselt, mida ma veel teha saaks, genereerin ideid. Veenan ennast, et pean magama ja et minu närveldamisest pole kasu. Ometi uinun alles öösel kell 1 ja uni läheb ära juba 4.44. Loen uudiseid, mis selle ajaga toimunud on.
Murekorts ei lahku laubalt. Miski ei tee rõõmu, kuni kestab sõjaolukord. Kõik muu elu tundub tähtsusetuna. Iga rakk mu kehas kibeleb andma ennast Eesti riigi hüvanguks.
Mõtted on segased, ärevad ja raskesti kirjapandavad. Sry.
2 comments:
Plderjan aitab. Võteb üleliigse värina maha. Mina soovitaksin sul mõelda sellele...
Ohrsk! Mul ju palderjan kodus külmkapis olemas :) Aga ainus mõte, mis palderjaniga seostus, oli see, et peab paar purki kolleegidele tooma, et nad magada saaksid.
Post a Comment