19 April 2017

Lumerooside armastus



Minu hea ja kuldne eksämm on juba mitmeid aastaid surnud. Eksäi aga on elus ja kuigi pisut kehva tervise juures siis ravimid lubavad veel natuke ringi toimetada. Selleks, et tal pühade ajal veidi rõõmsam olla oleks, läksimegi maale oma munadepühadetoimetusi tegema.

Maal oli muidugi sama külm kui linnas, vaheldumisi sadas lund ja paistis päike. Aed oli läbisegi lumikellukesi ja märtsikellukesi täis. Maja lähedal märkasin puhmast lumeroose, need olid mu eksämma kõige lemmikumad lilled ja iga jumala kevad ta ootas nende tulekut, et siis kõigile näidata, näe, lumeroosid... Nii romantiline nimetus minu meelest nendele õrnakestele õitele, mis sugugi roosi ei meenuta.

Kui hakkasime mune värvima siis pakkis eksäi end riidesse ja ütles, et tal on mingi salajane asi, millega tema mune värvida tahab ning kadus aeda. Mõne aja pärast naases ta sealt kimbukese lumeroosidega. Kas mul tuli mõttes natuke pisar silmanurka, kui hiljem selle peale mõtlesin...? Lumeroosidega värvitud muna tuli imeilus, õrnalt pastelne, helelilla ja kollasega. Lihtsalt imekaunis.

1 comment:

soodoma ja gomorra said...

Ilus! tahaks mõelda, et armastus.