Kui reede hommikul säras kaalul number, mis algas 7-ga siis ütleme nii, et nädala eesmärk sai täidetud. Aga...
Mitte kauaks. Täna on seal tagasi 8 koos sõpradega. Ega siin polegi midagi imestada - reedel preemiad kolmejuustu pitsa ja küüslauguleibade ja jäätise näol ning laupäeval kolme peale neli pudelit veini ja pea poolekilone karp "Maiuspala". Siis veel saia ja sushit ka ja tulemus ongi käes. Ma ei kujuta isegi ette, mida ma see nädal kõik tegema peaks, et end rehabiliteerida ja minna oma väiksele reisile/puhkusele vastu veidigi kergemana.
Aga tundub siiski, et seekord olen mina see kaldaleuhutud vaal, kellele on liiga pingul trikoo selga tiritud. Päevitusriiete poole ma ei julge vaadatagi. Hetkel külastan usinalt solaariumi, et pekid veidigi vähemvõikad välja paistaksid.
Ühesõnaga nagu näha, meeleolu pole kiita
1 comment:
Jätta need söödud söögid ja mõtted minevikku ja alustada uuesti, mida muud saabki teha? On uus nädal, uus päev ja uus algus. Oli, mis oli, nüüd on mis on. :) Loodetavasti nautisid kõike vähemalt? Ma olen jõudnud personaalselt järeldusele, et süüa tuleb nii(suguseid asju), et pärast poleks kahju ja kahetsust. Kui võtta see vein või koogitükk või komm või asi, et siis ka seda nautida maksimaalselt ja teadlikult. Et pärast poleks mõtteid, et "ah, poleks ikka pidanud võtma..", see mürgitab motivatsiooni ja hinge minu meelest kõige hirmsamalt. Kui on oht, et see mõte tabab pärast, siis targem on kohe alguses hoiduda. Sest seda mõtet, et "küll on kahju, et ma 2 päeva tagasi seda torditükki ei tõstnud endale ikka" ma väga tihti kohanud ei ole. Vastupidiseid näiteid on aga küllaga. :D
Meeldetuletuseks:) https://upworthy-production.s3.amazonaws.com/nugget/5189ddfc010e7a4e1c000c27/attachments/dress_for_your_size.jpg
Post a Comment