Nädalake uut töökohta peaaegu möödas. Senini on muljed positiivsed. Välja arvatud mõned pisiasjad aga need on mõistetavad ja muudetavad. Ja õnneks on alati selline asi nagu katseaeg. Ei meeldi midagi, astud minema.

Enamus on meeskolleegid. Ilusad. Noored. Pikad. Ei mingeid 50-aastaseid kurjasid tädisid. Tõeline lotovõit ma ütleks.

Käin praegu tutvumise ja tutvustamise eesmärgil mööda kontoreid ja koosolekuid ringi. Kuna ma olen kohvisõltlane siis leian alati ise kärmelt kontoris ka kohvimasina üles. Istusin just oma kohvitassiga koosolekuruumis kui üks Pikk.Ilus.Noor. poiss tuli mulle kohvi pakkuma. Kahjuks nägi ta koheselt mu tassi. Ähh. Nüüd oli vaja kiiret tegutsemist. Üritasin hiiglasuure lonksuga oma kohvi ära juua, et talle siis kööki järele tõtata. Muidugimõista ei mahtunud kõik kohvi suhu ära ja pool sellest tilkus rinnaesisele, heledale pluusile. Rapsasin ruttu käega puhtamaks ja suundusin ikkagi kööki tassi uuesti täitma ja paari sõbralikku lauset vahetama. :)

Ise mõttes itsitasin, et ma olen ikka hea vanamoor küll. Vähemalt mõned asjad siin elus vist ei muutu kunagi.