Kuidas on nii, et kui sa oledki üksinda, siis on sul alati midagi teha, kuhugi minna või kellegagi olla. Sada plaani on käsil ja teine sada plaani veel teostamata. Mobiiltelefonis on numbreid igale võimalikule üritusele kaaslase leidmiseks.
Aga kohe, kui sul on nö teinepool, muutub maailm ahtaks, ja kui Temal pole parasjagu aega sinuga olla, siis ei tunne sa end mitte lihtsalt üksinda vaid üksinda jäetuna? Ei tahagi kuskile minna, kui Tema ei tule. Või on see ainult naistel nii? (Või ainult minul?)
Ma pole end iial tundnud üksikumana kui paarisuhete ajal.
Õnneks on mul mu mozzarellasalat, jäätis, maasikad , shampus ja uus (teiste vana) kirjutuslaud uueks kooliaastaks.
6 comments:
Ma tean mida te tunnete. :)
Tuleb leida meessõbrad, kes ei taha sinult midagi muud peale sõpruse. Kes on nõus sinuga tulma kasvõi kohe kohvikusse ja loomaaeda.
Sellised meessõbrad tekitavad pikemas perspektiivis ainult jama. Eriti põhjusel, et teinepool on vähe ägedamast rahvusest, kui eestlane.
kui leidub meessõpru, kes on nõus tulema naisterahvaga kasvõi kohe loomaaeda ja kohvikusse, siis nad tahavad küll midagi muud peale sõpruse, aga ei ütle seda lihtsalt välja.
loodavad.
just täpselt. nõustun eelkõnelejaga 100% :)
Ilmselt on paarile eesnaiskommenteerijale keegi meesisik hea vihje andnud või on seks ja linn ka mõne pärissaladuse paljastanud:P
Igal juhul, mul on hea meel, et mõni naine sellest aru saab, et meeste ja naiste vahelist sõprust ei saa olla enne kui mõlemad on ületanud 50 eluaasta künnise ja seks kumbagi enam ei huvita:)
Post a Comment