Kuivõrd kukeseened vajavad korjamist, tuli Ljolikul teha investeering kummikutesse. Nagu juba poodides kombeks saanud, kõlas küsimusele "Kas teil teisi numbreid ka on?" klassika valdkonda kuuluv vastus: "Kõik numbrid on väljas!".
Väljas olid kummikud number 47, mida kehval ajal saaks ka kummipaadina kasutada. Ja siis 41, mis pärast proovimist sobis imekombel muidu 43 suurus jalale. Müüja oli selline kena vanem proua, ütles kenasti minu kahtlevale ilmele lohutuseks: "No ega tal vist jalg enam ei kasva ka."
See kõlas kahtlaselt nagu lohutus emale, kes ostab kummikuid oma kasvavale pojale.
3 comments:
armas,
see näitab, et leidub veel teisigi mehi, kes oma naist armastavad ja on nõus kummikutesse ja seentesse investeerima:)
hehee :) ma iga kord tahaks suud kaasa maigutada kui mõni müüja jälle sellist lauset praktiseerib :D
soodomakomorraga olen nõus - see et ta üldse kummikuid soetama hakkab (ja miks) on juba kiiduväärt :)
hmmm...
ma olen ikka nii nõrk märkide ja tegude lugemisel. ma eelistan otsesõnu öeldut :)
Post a Comment