Väljanäitus

„Kle, nii imelikud inimesed on siin.“ ütles Ljolik keset kena väikest Palamuse asulat. Küsisin, et „Kas sa pole varem maainimesi näinud või?“ :)

Selgus, et ei olnud jah. Vähemalt mitte nii suures koguses nagu Paunvere laadal neid kokku oli tulnud. Noh, mulle meeldib ka alati inimesi vaadata. Ja maailma Tartu-Tallinna maanteest eemal avastada. Nõnda me kaunil laupäevahommikul leegiheitja seljas saatusele vastu ratsutasimegi. Hiljem, Palamuse muda-ja heinamaadel tuuningujuppe maha jättes, ma küll kahetsesin autovalikut.

Suurest kaubaküllusest – põlvedeni roosalillelised aluspüksid, koduõlu, Peipsi sibulad, kukeseened, värskeltküpsetatud vahvlid ja potisinine suhkruvatt - väljusin võidukalt kahe väärtteosega – nüüdsest on mul isiklik „Vahva sõdur Švejk“ ja siis „Must Obelisk“, mis täiendab mu Remarque-kogu. Rohkem kaupa käekotti ei mahtunud ka.

Et endast Palamusele midagi maha jätta ning samas midagi ilusat hingele kaasa võtta, ostsin Palamuse kirikus istuvalt suurte prillidega onult kõvasti ülehinnatud küünla ja panin selle altari kõrvale orvakesse põlema.

Pärast Palamust avastasime me veel Puurmani mõisa, jõe, kose, mõisapargi ning Adavere tuuliku viis korrust ja seljanka.

See oli üks tore avastusretk