Krt, kui raske võib olla ikka elu, kui sa elad seda vaid teistele näitamiseks. Ostad parima elamise, kalleima auto, võtad ilusa ja dekoratiivse mehe/naise, jne jne. Aga sisimas oled rahulolematu. Midagi on kogu aeg puudu. Ostad koju pidevalt uusi asju, vahetad autosid, afišeerid igati armastust oma teisepoole vastu. Aga paljuoodatud hingerahu ja rahuldust olemasolevast ei ole ega tule…
Ikka on teistel paremad autod, uhkemad elamised, ihaldatavamad partnerid. Midagi jääb nagu kogu aeg kättesaamatuks. Tühjuse täitmine asjadega ei näi kuidagi eesmärgile viivat. Ükskõik, mis sul juba käes on, ikka tahad midagi muud, ikka seda, mis naabril on, või siis seda, mis kogunisti kättesaamatu on.
Kummaline on seda sihitut rabelemist kõrvalt vaadata. Ja hea on tunda, et mul on peamiselt minu unistused, mitte aga kinnisideed saada teiste asju.
3 comments:
:) Nii on lihtsam, eks.
See on küll ikka right down to the point :) Kas tohib sinu posti tsiteerida enda blogis? :)
Klassikute tsiteerimine on igati lubatud :)
Tegelt ma ju ei avastanud Ameerikat. Lihtsalt raamatust loetud teadmised said ühel hetkel reaalsuses kuju ja emotsiooni ja jõudsid seeläbi kohale.
Post a Comment