Kultuurireis

Olen enam kui veendunud selles, et Saareblond piiga esmaspäeval esimese asjana avab mu blogi ning reedeõhtu kohta kirjutist mitte leides kargab mu msni-i või kui ma msn-is parasjagu ei vasta, siis saadab e-maili ja küsib: „Miks sa veel kirjutanud pole? Miks sa veel kijutanud pole? Miks sa veel kirjutanud pole?“ Et talle pettumust mitte valmistada ja tänutäheks toreda ürituse eest, ei jäta ma oma muljeid mitte vaka alla.

Reede õhtul toimus selline märkimisväärne üritus nagu ühiskülastus Rakvere Teatrisse ja see käik oli pühendatud Saareblondi piiga suurenumbrilise sünnipäeva tähistamisele. Juubilar tegi meile piletid puha välja. No mis siis, et mõned kohad olid rõdu sellises reas, kust nägi heal juhul näitlejate pealagesid ja halvemal juhul võisid imetleda laealuseid lühtreid, mis tegelikult ei olnudki nii halvad vaid hoopis päris ilusad. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Vaid sellest, kuidas ma sedalaadi ürituste puhul tunnen naudingut juba pikalt ette ning kuidas mulle hirmsasti meeldib see magus ootamiseaeg enne üritust. Plaanide tegemine, riiete valimine, kellaaegade kokkuleppimine, töölt varem ära küsimine. Kuidas hommikust peale on väike ärevus sees ja tööle keskendumine keeruline. Nüüd muidugi juhtus ärevusega see õnnetus, et ma unustasin ühe oma kalli sõbranna sünnipäeva ära, vaatamata sellele, et kirjutasin tähtsa päeva suurte tähtedega märkmikusse ja hommikust saati pidasin kõvasti meeles, et sobival ajal õnnitleda.

Mõnus on sebida enne ürituse algust. Teha viimase-hetke-sisseoste, käia kiiruga duši ajal ja võtta seal veel vastu töökõnesid, olla peaaegu perfektselt valmis kui kaaslane järgi tuleb, pääseda parasjagu valutult tööpäevalõpu ummikutest läbi ning võtta pärastlõunapäikeses suund Rakvere peale. Juua sorts konjakit enne etenduse algust, et siis lõõgastunult kultuurile keskenduda.

Ma sain sellel õhtul nautida hulgaliselt asju, millest jõudsin raskete töönädalate jooksul puudust tundma hakata - head seltskonda, öist linna, kalli inimese sooja kätt, head sööki, mõnusat rahulolu elust…