Ma olen üks ütlemata põnev inimene. Ärkan hommikuti üles ja ei oma õrna aimugi, mida ma täna tahan. Endal on ka kohe huvitav, et millega ma siis seekord ennast üllatan. Seda asja küll juhtunud ei ole, et kõik plaanipäraselt läheks. Või et tuju kohe hommikul hea oleks.
Näiteks ärkan üksi, tuju paha – kedagi (meest) ei ole, elu on hädaorg. Põhjus virisemiseks täitsa olemas. Selge, täna siis viriseme.
Aga vaatame teist varianti. Enne ööd soovitakse „kauneid unenägusid“, päeval saadetakse lilli, õhtul soovitakse kohtuda. Hmmm, liiga ilus, keerame õige asja pekki. Vingume, viriseme ja kahtleme - elu on jälle hädaorg.
Vähemalt igav ei ole kunagi.
No comments:
Post a Comment