Aaa, mõnus. Kortermaja rõõmud. Sel ajal, kui minul hakkab olema sügav uneaeg, toimub üleval korrusel parti-parti. Suure tõenäosusega tantsivad nad mingit jenkat või kaera-jaani, rohkem lageraputavaid põntsutamistantse ma ei tea. Olen kahevahel – kas kutsuda märulipolitsei või minna ise akna tagant kaema, kuidas pidu keerleb-keeb. Selge on igatahes see, kui õiendama lähen, saadetakse pikalt. Või muidugi eksisteerib ka variant, et ootan veel tunnikese ja siis kui nad on juba sigalakku täis, löön end kenasti lille ja sulandun seltskonda. Siis võiks nagu muuseas mõne kättemaksuaktsiooni korraldada. No et nagu peidaks heeringa diivani vahele või valaks törtsu piima pehmesse tugitooli või kiljuks rõdul sellise häälega, et naabrid õudusest tarretavad ja helistavad ise politseile, et inimesi tapetakse!
Reaalsus on muidugi see, et tõmban teki üle pea ja üritan siiski magama jääda. Ning hommikul koristan oma rõdult tühje topse ja suitsukonisid. A unistada ju ikka võib :)
2 comments:
Kahtlaselt tuttav tuleb ette.
Mäletan ammuseid ülevalt-naabri sügisesi pidutsemis-aktsioone, kus viimased pidutsejad vajusid ära poole kaheksa paiku hommikul ja esimesed ära vajujad toibusid kella kaheksa paiku hommikul. See pool tundi vaikust oli niiiiii valus. Ainult et suurest väsimusest ei jäänud enam magama.
Ahjaaa - see kõik toimus keset töönädalat!
Ja politsei kutsumine ei aidanud. Tegelikult aitas küll - selleks 10-ks minutiks, mis politsei naabrite ukse taga sisselaskmist nõudis, keerati küll muusika vait, lõpetati tants ja trall ning oldi hiirvaiksed.
Jõudu! Ja muretse kõrvatropid :)
Krakovjakk! See raputab ka.
Post a Comment