Nutt ja hala (sitt ja kusi – Lemmikbeibe täiendus).
Järjekordne masendushoog on saavutanud oma tõusuharja ning mu tuju on saavutanud languse põhja. Lahe. Kuradi lahe.
Varsti hakkan luuletusi kirjutama. Või mida need depressiivsed inimesed teevadki? Näe, Juhan Liivi teavad kõik. Keegi ilmselt ei öelnud talle, et kuule Juhan, mis sa tühja masendud. Elu on lill, viska see sulepea nurka ja tee parem midagi lõbusat…. Ja Juhanil polnud ka tütrekest, kes oleks üritanud uhkes veekeetmise kannus kakao jaoks piima keeta.
Oihullu, kui ei viitsi seda ilget tujukõikumist taluda. See hakkab juba meditsiiniline probleem olema.
4 comments:
Esimese reaga tuli meelde... "Sittkustjajõudu!", armastab üks sõber sellistel puhkudel (pluss sünnipäevad) soovida...
Mida nad teevad... võta pikk nöör ja harjuta erinevate sõlmede tegemist. Jookseb kokku, ei jookse, tuleb lahti, ei tule...
Head tüübid olete :))
Õige eestlane ikka soovib teisele jõudu ja pikka lendu, kui too pilvelõhkuja katuselt enesetappu allakukkumise läbi kavatseb sooritada.
Moodswings on mõtlemises kinni ja täiesti ravitav.
Aga keegi tark inimene on öelnud, et kui elu su teele sidruneid loobib, siis tee neist limonaadi;)
Mõtle kui tore on tuhande aasta pärast kihistades meenutada oma täiskasvanud tütrekesele kuidas ta veekeetjas piima soojendas:P
Post a Comment