Mul on võimatu taltsutada oma vaimustust Palace hotellis peetud tütrekese sünnipäevapeo üle. Olen seda tüüpi ema, kellele mängutoad pole eriti kunagi istunud ja seetõttu otsin alati sünnipäevapeoks alternatiivvariante. Tütre sünnipäeva on peetud loomaaias, Kadrioru kunstimuuseumis, lasteaias pool päeva koos tantsiva Pardiga mängides ja mürgeldades, koos Lõvi Leoga trammikohvikus Pauliine liiklust õpetades ja kortermaja kinnises hoovis piknikku pidades ja tellitud batuudilossil hüpates.
Sedakorda on tegemist juba pisikese preili sünnipäevaga, mida peaks väärikalt tähistama. Palace pakutav programm tundus päris ahvatlev. Ja mu vaist ei eksinud ka seekord.
Läksime sünnipäevalapsega natuke varem kohale. Mõnus oli juba hotelli sisse astudes. Uks läks automaatselt lahti ja retseptsioonist naeratati meile vastu. Kui tihti Tallinna inimesed ikka kesklinna hotelli satuvad, eks ole. Meid juhatati kenasti konverentsisaali. Saal oli armas, kaunistatud õhupallidega ja päevakangelasele oli kingitus valmis pandud. Lauda kattis parajasti üks lustakas kokapoiss, kes suisa kiirgas positiivsust ja vestis meiega lõbusalt juttu. Lauale oli pandud printsessipildiga salvrätikuid, limonaadi, pisikesi burgereid, pannkoogitorti, viineripirukaid ja mahla.
Sünnipäevakülalisi, kes olid eranditult väikesed preilid, oodates vaatasime niisama aknast vahvaid linnavaateid ja keerasime Icecreami järjest kõvemaks. Kui kõik tüdrukud kokku kogunesid tegi hotellitöötaja meile ekskursiooni mööda maja. Ja ta oli nii uskumatult sõbralik ja vahva!
Ekskursiooni ajal oli kohale jõudnud ka tellitud kloun. Ka selle tellimuse ajas korda hotell ise ja andis klounile toavõtme riietevahetuseks. Nii, et lapsed nägid ainult uksest sisseastuvat kostümeeritud klouni, kes tegi meile trikke ja nalja ja õhupalliloomi tervelt tund aega.
Vahepeal külastas meid jälle kokapoiss ja tõi ahjusooja pitsat ja lihapallivardaid. Ja see ei jäänud tema viimaseks külastuseks. Pärast tuli ta veel tordiga, mille peal olid küünlad. Kahjuks seda ma ei näinud, sest jätsin tüdrukud nii umbes tunnikeseks omapäi mürgeldama, sest eks ole ju vanemate juuresolek müramist pärssiva iseloomuga. Kokapoiss oli lahkelt torti lõiganud ja lastele jaganud.
Viimase positiivsuselaksu sain veel peo lõppedes. Lapsed ju teadupärast väga palju peo ajal ei söö ja mõned külalised olid tulemata jäänud, mistõttu jäi toitu üle. Ja toit kusjuures oli jubemaitsev. Palusin restoranist kuhja karpe toidu kaasavõtmiseks. Panin veel võsukestele järgitulnud vanematele torti ja pitsat kaasa ja sain ise ka korraliku hommikusöögi jagu toitu.
Ja ma olin uskumatult rahul selle peoga. Tütrekesest rääkimata.
No comments:
Post a Comment