Ühelt poolt näitavad "teaduslike instituutide" uurimused ja statistika, et u. 90% meestest petavad ja siis äkki tiritakse rahva ette kividega viskamiseks see imeloom, kes vahele jäi oma positsiooni ja ülbuse tõttu.
Kõik kaagutavad, et issand jumal, kuidas küll nii ja vaene Luisa, ja meie küll ealeski nii ei tee ja õudne ahistaja.
Tegelikult saame kõik kirjeldusest aru, et tegemist oli suht tavapärase peosituatsiooniga. Ei, mehe selline käitumine ei ole aktsepteeritav ja sellele oleks pidanud kohe järgnema vabandus samal õhtul või vähemalt järgmisel päevalgi. Vabandus koos arusaamisega, et midagi läks valesti. Aga ilmselt kustutas või hägustas joodud alkoholi kogus need piirid, millest üle astuti. Või kujutas härra ette end nii ülivõluvana, et ükski naine ei suuda talle vastu panna ja kargab rõõmust lakke, kui ta lähenemiskatseid teeb. Mistõttu ei tekkinudki seda häirekella ajus, et "ou, kuule, läks vist vähe rappa see situatsioon." Ja kui lisada veel noorusest ja võimust tulenev ülbus siis saigi kompoti kokku.
Tubli "Katrin", et suu lahti tegi ja endale kindlaks jäi, et härral on üks vabandus võlgu jäänud. Ma kujutan ette et see polnud üldse lihtne teekond tal. Aga okei, tekkinud ahistamissituatsioonis olid mõlemad siiski suht võrdsed osapooled. Kuigi lühike seelik ei tähenda automaatselt vägistamiskutset, siis nii palju tarkust peaks naisel ikka olema, et valida, mis seltskonda ta selle lühikese seelikuga läheb. Ja mis hetkeni seal on ohutu viibida.
Aga samas. Ma olen lihtne lugeja, kes ammutab informatsiooni päevalehest ja delfist. Ilmselgelt võib mul pool lugu üldse puudu olla ja faktid olla moonutatud. Mul jääb üle ainult oma sisetunnet usaldada või ridade vahelt lugeda. Kõik loetud uudised ja eilset Kolmeraudset kokku pannes tegin järelduse, et vaene Rõivas ei saanud kuni EPL loo avaldamiseni aru, et ta oleks pääsenud inimliku vabandusega. Ta nagu üritas võimupositsioonilt ja poliitikuna seda asja vaiba alla lükata. Aga eile Kolmeraudses nägin siiski paar korda vilksatamas seda inimlikku kahetsust ja vabandust. Aga vat, kahjuks hiljavõitu.
Loo moraal: Ei, see pole see, et - tee aga ära vahele jää. Moraal on minu arvates selline, et juhtub kõigil, et läheb käest ära. (Pean siiski silmas süütumaid versioone käperdamisest, mitte krim. karistust nõudvaid tegusid) Peaaegu alati aga aitab normaalne vabandamine nii kohe kui võimalik. Kimp roose, väike kingitus, suur inimlik kahetsus.
Minu suur imetlus kuulub aga Luisale. Nagu mõni tähtsa välispoliitiku naine kohe. siivsas hallis kleidis, naeratavana oma tõprast abikaasa kätt hoidmas. Mina küll nii ei suudaks...vist. Ma lajataks ikka konkreetselt panniga mööda pead ja viskaks ukse taha sellise mehe. Nah... mul sellist vaja?
5 comments:
Minu jaoks on kommentaarid stiilis "...nii palju tarkust peaks naisel ikka olema, et valida, mis seltskonda ta selle lühikese seelikuga läheb." liiga victimblaming. Kui riigikoguliikmete, ministrite ja ärimeeste seltskonnas ka ei julge enam seelikut kanda (siinkohal jätaks Trumpi-sugused erandid kõrvale), siis kus üldse on see 100% turvaline? Iga päev käperdatakse ja vägistatakse maailmas ka naisi, kellel olid seljas näiteks pikad dressid või lohvakas kampsun. Minu jaoks on ainus sõnum sellest loost "Kui sa ei oska alkoholi juues käituda, siis ära joo!" Enda täis joomine pole mitte kellegi jaoks esmane inimvajadus.
Ma olen üsna kaugel "victimblamingust" ja üritasin seda ka võimalikult osavalt seletada, et keegi seda ei arvaks. Aga näe, ilmselt ei õnnestunud.
Mina arvan, et naine ei ole a priori nõrgem ja rumalam sugupool. Kuid tihtipeale polegi seelik võ need lohvakad dressid süüdi. Endal peab veits tarkust jaguma kus olla ja mis teha ja kellega teha. Rõivas ärgu joogu jah aga Katrin sai oma sõnade kohaselt ise juba aru, et asi kisub viltu, kuid jäi endiselt peole chillima. Võibolla ootas seda vabandust, mida lõpuks ei tulnudki.
Ma üldse ei kannata sellist naiste ohvriks tegemist. Naisel aju peas, käed-jalad küljes. Ja tuletan meelde, et antud juhul polnud tegemist ei vägistamise ega mitte ka vägistamiskatsega.
N6us blondiiniga!
Ja seda enam ei saa ma aru väitest, et riigikogu liikmete, ministrite ja ärimeeste seltskonnas peaks turvatunne veel kuidagi eriti kindel olema. Miks küll?
Inimesed on ennek6ike inimesed, ja eeldatavasti m6tlemisv6imelised.
Mina oleksin iga kell "Katrini" poolel, kui asjaolud oleksid teistsugused. Aga kui anonüümne (sic!) hääleke kaebleb, kuidas kogu aeg oli nii ebameeldiv ja vastik - aga tuli ikka tantsida, ja siis sikutati kuskile - ja tuli ikka minna (ise loos ütleb, et vabatahtlikult läks), ja siis tuli pärast veel lauas istuda ja lobiseda sellesama mehega, kes kogu aeg tekitas nii ebamugava tunde.
Mis jutt see selline on?
Kui mind kutsub tantsima inimene ja selgub, et mulle ei meeldi see, kuidas ta end üleval peab, siis ma lähen ära sealt tantsupõrandalt - ja probleemi ei saagi tekkida. Nad polnud ju kuskil üksikul saarel, inimesed olid ümberringi. Kuidas ei suuda inimene enda eest niigi palju seista? Sest "ikkagi endine peaminister"?
Midagi on ses loos ikka vägaväga valesti.
Kusjuures nüüd jääb oodata, millal tuleb keegi järgmine anonüümne ja räägib ka mõne inimese kohta lugulaulu kokku: rääkija jääb saladusse (miks tema ei peaks saama jääda, kui "Katrinile" see võimalus anti?), mustatuga on sõna sõna vastu - keda sa usud? Ja isegi kui ei usu, siis midagi tõrvatule ikka külge jääb
Nagu selle loo kommentaarides korduvalt on öeldud: visaku esimene kivi see, kes ise pole mingil lõbusal peol ülemeelikuks läinud ;) Aga jah, mis on lubatud härjale, pole lubatud Jupiterile (eriti enne valimisi) :P
Mind hämmastab see, mis oli Rõivase vabanduse põhitees, et kui ma oleks teadnud, et situatsioon on Katrinile ebameeldiv, siis ma oleks lõpetanud. Aga ilmselt seda signaali ei tulnud, et on ebameeldiv. Selleni jõudis Katrin 3 nädalat hiljem, kui keegi poliitik või ajakirjanik tegi ettepaneku, et kas sa seda tahtsidki... Ja et teeme koos Rõivase-poisile selgeks, et nii ei sobi käituda, kui ise oled abielus ega kavatse naist vahetada. No tõsi, mis tõsi, ei sobi küll :P
Post a Comment