Ma käisin laupäeval esimest korda täispikas bodypump trennis... Esmaspäeval ma ei saanud oma käsi sirgeks alla lasta vaid pidin neid ees hoidma, küünarnukist täisnurgas. Täna on mul selline tunne nagu ma oleks veoauto alla jäänud ja see oleks veel mõned korrad minust üle sõitnud.
Tundsin küll biitsepsite seti ajal, et mu kang on liiga raske aga ma ei viitsinud neid kettaid vahetama minna ja pingutasin kangelaslikult edasi. Kolm setti... Kuna kükke ja väljaasteid tegin sama raske kangiga siis neil lihastel pole häda midagi. Nüüd ma saan aru küll, mida nad vahetpidamata harjutuste blokkide vahepeal seal ketastega mehkeldasid :D
Vaat see on, kui lased algaja bodypumpi. Ma olen neid trenne alati peljanud millegipärast. Tunduvad liiga tehnilised ja spetsiifilised. Mistõttu oma 100-aastase trennikarjääri jooksul pole ma tahtnud kordagi neisse trennidesse minna.
Praegu aga olen kohati sundseisus. Mul on trenni jaoks mingi kindel aeg päevas, siis sellel ajal olev treening peab lihtsalt sobima. Või panen sobima. Olengi seetõttu mingites imelikes trennides tihtipeale käinud aga kõik on õnneks päris toredad olnud. Ka see kuradi pump.
Aga see minu keha on kuidagi nõrgavõitu ja valulik. Ei taha kõigega hästi kaasa tulla.
No comments:
Post a Comment