Avastasin alles täna armsa lugeja Liisi kirja postkastist, kuhu ma eriti kunagi ei vaata.
Liis, sa küsisid, kas mul ok kõik OK?
Ma vastan: ei ole.
Ma olen oma eluga täpselt selles seisus, et ma peaks nüüd kuskilt ammutama tohutus koguses energiat ja jõudu, et suuta kuskile poole minna. Olen töötu, keskealine, ülekaaluline, hiigelsuure pangalaenuga, kahe lapsega üksik naine.
A noh, positiivse poole pealt, et ega enam halvemaks vast minna ei saagi. Kui siis ikka paremaks, onju. Püssi põõsasse pole veel visanud. Hambad natuke ristis ja väike pisar silmanurgas, tõusen iga hommik üles ja võtan päevast parima.
Noh ja nagu Reet Linna Prillitoosi saate lõpus ikka ütleb, "elame veel!"
11 comments:
Eeee... seda, et... kole ja vastikult tuttav tunne :(
Aga kole saab kohe mööda, eks ja siis hakkab jälle ilus ja hea! Peab ju! :)
Ma jõudsin juba muretsema hakata vahepeal... :/
Aga see "enam halvemaks minna ei saagi"-ütlus on ohtlik. Saatus/jumal/Murphy võib seda võtta isikliku väljakutsena. Selles mõttes on "elame veel!" (ajutiselt) minu meelest täitsa okei moto, kuni saab liikuda edasi Uku Masingu moodi "elame elusamat elu"-motoni ja seega suhteliselt autopiloodil hommikust hommikusse ikkagi ärkamine ja päevast parima võtmine on minu hinnangul täiesti pädev strateegia kuni uue visiooni ja missiooni ja äriplaani kujunemiseni, onju. Ma ise olen võtnud eesmärgiks, et praegu selles kaamoses tuleb kuidagi lihtsalt püüda läbi ajada kuni läheb valgemaks ja soojemaks, ja siis vaatan edasi..
Aga Sulle ikka mõttes väga hoian pöidlaid ja varbaid, et kõik läheks korda. Kui mahti saad, siis ikka kirjuta!:)
:D aitäh, Liis
Kui tore kuulda sinust! Mis sest et "uudised" ei ole nii "toredad". Hakkasin samamoodi muretsema.
Tahaks hullult aidata sind? :) Kas saab kuidagi? Praktiliste asjadega a la logistika, lapsehoid, poeskäimine vmt? :) Ehk siis ma ei pea silmas heategevust, vaid väikest praktilist igapäevatoetust. Mitte et ma ei arva, et sul sõpru pole, aga vahel tahad äkki minna sõpradega hoopis kinno, mitte neilt abi paluda. Think Sex & the City, kui Miranda oli kodus lapsega ja Samanthal oli anda tipp-juuksuri aeg talle, samal ajal hoidis ise beebit, väristades vibraatori abil kiiktooli.
(ma loodan, et sa naeratasid)
Ikka naeratasin, kuidas muidu :)
Kuna pisemal poisil on Supervanaisa siis meie igapäevaelu toimib jumala hästi. Ükski käik ei jää käimata ega sõpradega väljas olemata.
Suurim tänu pakkumast! Mul kohe hea meel, et midagi olen ma oma elus vähemalt õigesti teinud (kuigi ilmselgelt pole see mehevalik), et ma võin alati loota oma vahvale tugisüsteemile.
Mis jutt see on, et mehi ei oska valida, aga vanaisa?
Selline vanaisa on ju lihtsalt lotovõit:)
Ja lastel on kombeks muide kasvada.
Siis on ikka rõõmsaid hetki ka! Ja olen Soodomaga nõus - just, lapsed kasvavad :)
Ja pealegi. Kas neid mehi on enam vaja, lapsed juba käes? Nüüd saad hakata kuumaks cougar'iks, kes omatahtsi ise mehi vajab - siis, kui ise tahad, kui pikalt tahad ja kuidas tahad :)
Btw. Ülekaaluline? See on sõna, mida sa ilmselt pigem ise kasutad ja sõbrannadega jagad, aga mehed ei oska sind ju võrrelda (sinu varasema versiooniga) ega pea seda vajalikukski ;)
Jõudu sulle!
Kuum cougar - miks mitte :D
Aga lotovõidu osas - jah, mehe vanemate näol olen ma lausa kaks korda jackpoti saanud. Tegelt on meil suisa kaks supervanaisa. Ja mõlemad vanaemad on ka imelised, kuigi üks juba puhkab pehmetel pilvedel.
pai teen. muud ei oska. mitu paid!
Blond, minul oled sa ka mitmeid aastaid olnud nende seas, kelle blogi ma ikka ja jälle loen. Ja nüüd vahepeal olen palju käinud vaatamas, et kas sa oled kirjutanud. Ei olnud. Aimasin, et miskit on lahti.
Olen oma elust õppinud seda, et halvad ajad vahelduvad heade aegadega ehk siis kui oled täiesti põhjas, siis tuleb selle järele aeg, kus läheb paremaks ja paremaks ja veel paremaks. Enne muidugi tuleb päris põhjas ära käia. Seda võib mõista mitmeti st põhjas kas emotsionaalselt, majanduslikult, mõlemad koos jne.
Kui sa oled otsustanud, et sa soovid olla nüüdsest õnnelik, siis nii ongi. Õnnelik kasvõi selle üle, et sa oled terve, sul on katus pea kohal ja 2 toredat last. Igas päevas leiab midagi, mille üle tänulik ja rõõmus olla. Neid asju hakkab muudkui juurde tulema ja ühel hetkel juba tunnedki end täitsa hästi ja päriselt ka õnnelikuna. Ei peagi ilmtingimata olema seda sooja keha kõrval voodis, kui ta tegelikult muud ei olegi kui soe keha.
Iga inimene tuleb meie ellu põhjusega. Lugesin su selle hüvastijätu kirja ka läbi. Mulle meeldib su suhtumine, et see kõik oli väärt ikkagi, sest meenutada on kindlasti paljugi head. Me ei tea kunagi kuidas üks või teine suhe kulgeb. Esiteks on juba müsteerium see, mis kahte inimest kokku viib, kuidas hoida üleval huvi, romantikat jne. Kuidas elada koos nii, et oleks harmoonia, rahu, samas põnevus? Ma ei tea, ma olen teoreetik :D Tean, et garantiisid pole kunagi. Tean, et oma suhetest olen mõndagi õppinud ning kui nüüd tõeline suur armastus mu ellu saabub, siis proovin enda poolt teha küll kõik, et see kestaks kaua. Igavesti - nii suuri sõnu ei julge öelda. Põhiline suhete komistuskivi on omavaheline rääkimine, nagu ma aru olen saanud st et seda ei tehta...
Paidevei, ülekaal tekib rahulolematusest enamasti, st sa kompenseerid millegi puudumist toiduga. Stress, unehäired jne koguneb kenasti pekiks.
Tean, et sul hakkab nüüd elu kulgema ülesmäge. On uus aasta, uus algus, sul on 2 last, tore tugivõrgustik ja head sõbrad. Elu on ju elamist väärt :)
Pai!
Aitäh JP!
Post a Comment