Mul on kontol auk, kust raha kaob...
Tegelt ma saan aru, et mul on täiesti nö esimese eesti mured aga kurat küll, kus mu raha on?? Okei, kõik laenud, maksud, huviringid ja muud asjad on kenasti makstud. Aga kus on elamise ja lõbutsemise raha? Söögirahanatuke on alati olemas - selle jaoks pole palju vaja. Max 5 euri pere õhtusöögi peale. Viisin juba ükspäev oma kogutud punased sendid panka ära. Noh et söögiraha ikka jätkuks. Panin mingeid asju internetti müüki. Sealt tuleb hulgaliselt rumalaid küsimusi. No et kui paned hinnaks 30 euri siis tuleb keegi ja küsib, et ma ostan 20 euriga ära! Kle, 10 euri ei ole normaalne ale.
Nagu kunagi oli mul korteriostu huviline, kes ütles, et ta maksab 70 000 euri sulas minu 88 000 hinnaga korteri eest. Mismõttes sa teed sellise pakkumise? 18 000 euri on vanas rahas mingi 280 tuhhi. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
Käisin täna ühel toredal inimesel külas. Leppisime selle juba ammu kokku. Aga kuidas minna külla ja viia kingitusi kui ressurssi pole? Minemata ka ju ei jäta nii lollil põhjusel. Ja tühja käega ei saa ammugi minna. Vot dilemma. Lahendasin selle niimoodi, et küpsetasin kaasa Napoleoni koogi (kulutused: piim ja või) ja lasin superkangelase vanaemal kududa villased sokid. Aga miks ma selle juures siis ennast ikkagi vaese rotina tunnen?
Ja sellist kombineerimist ja rottimist on juba mõnda aega olnud. Või see mulle endale ainult tundub nii?
5 comments:
Vau! Sellise kingituse üle on ju, vastupidi, kohe ekstra hea meel! Kodune napoleoni kook.. mõtelge. Ega selle tegemine mingi nali pole. Nii et. Just eriti eksklusiivne kink, ma ütleks. Ka ilma villaste sokkideta.
mina oleksin ka väga õnnelik napoleoni koogi üle. lemmik küpsetis, aga vot ise teha ei oska ja poe oma ei maitse nii hästi kui enda tehtud. sp saabki seda üli harva ja no kui keegi sellega mulle külla tuleks - ma kutsuks teinekord veel! :D ja villaste sokkide üle oleksin ka rõõmus. jalad alati külmetavad. kasvõi hea teleka vaatamise ajaks jalga sättida.
aga muidu see kombineerimise teema on tuttavam kui tahaks,et oleks...
Katrin
Oh, ma tänan! Kartes küll veidi ärasõnumist, julgen siiski mainida - Napoleoni kook see on imelihtne! ainult ajakulu.
Teen selle retsepti järgi:
http://kokkama.blogspot.com/2009/01/napoleoni-kook.html
Peab proovima! Aitäh jagamast!
Katrin
Sokid! JESS! Alles nüüd, täiskasvanueas olen suutnud seda hindama hakata! Koogi oleks teiste vahel ära jaganud (ma proovin tõesti magusat piirata).
Post a Comment